kliima. Sademete hulk suhteliselt suur (300-600 mm/a), auramine möödukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Esineb 50 ja 60 põhjalaiuskraadi vahel. Mageveeökosüsteemide kirjeldused ja mereökosüsteemide kirjeldused leiate aadressilt: http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad)
Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega Igihaljad troopilised vihmametsad Mereökosüsteemid Avaookean (pelaagiline) Kontinentaalself (rannikuveed) Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid. Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum Energia liikumine ökosüsteemis Termodünaamika seadused Energia ei teki ega kao, ta võib muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss.
• Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum 7. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna.
· Parasvöötme lehtmetsad · Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) · Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) · Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) · Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp
· Parasvöötme lehtmetsad · Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) · Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) · Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) · Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): · abiootiliste faktorite erinevus: kliima, eriti temperatuur ja sademed mullatüüp
• Parasvöötme lehtmetsad • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) • Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid • Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) • Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) • Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides (geograafiline levik): • abiootiliste faktorite erinevus: – kliima, eriti temperatuur ja sademed
mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-) piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.Kaldavööde siis pm???? 2 Neriitiline vöönd (ka neriitiline pelagiaal, neriitiline ala) on maailmamere ökoloogiline horisontaalne sügavusvöönd, mis ulatub mõõnavee alapiirist mandrilava ääreni (umbes 200 m sügavuseni). Veekogud vastavalt vee vahetumise kiirusele: vooluveed e. lootilised (liikumine tulenev raskusjõust, kõrguste vahest, tekib jõeoru põhja säng) ja seisuveed e. lentilised. Lootiline tsoon järvedes ja meredes- murdlainetuse mõju all olev litoraali osa. Suurvee ajal väljub vesi sängist ja ujutab üle luha e. lammi (madalad kaldaalad 2 pool sängi). Eestis on üle 700 jõge-oja, veerohkeim on Narva jõgi, Euroopas Volga ja maailmas Amazonas. Eesti pikim jõgi Võhandu, Euroopas Volga, maailmas Niilus. Bentaali osad vooluvetes: kärestik e
KK xx HH yy PO4 Lahustumatud orgaanilised fosfaadid Lahustuvad orgaanilised fosfaadid Lahustuv anorgaaniline fosfaat Mikroobne lagundamine Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 2. VEE MIKROBIOLOOGIA 2.1. Looduslikud veekogud Hdrosfr Maad mbritsev veekiht moodustab hdrosfri. Hdrosfr sisaldab ookeanide, merede, jrvede, jgede, j, atmosfri (aur) ja maapue vett. Ainult <1% maakera veest on magevesi, lejnu - 97% merevesi, 2% jvesi (poolused ja krgmed). Vooluveekogud- lootilised elupaigad, seisuveekogud- lentilised elupaigad. Vee tarbimine: 2 L joogi ja toiduga (pevas inimese kohta), 250 L muud kulud, 1500 L tstuses Veekeskkonda iseloomustavad parameetrid: 1. Fsikalised parameetrid Temperatuur: veel on suur soojusmahtuvus, +4 oC juures vesi on kige suurema tihedusega, +40 oC juures kaob vee struktuursus. Valgus: veepinnale langev valgus osaliselt peegeldub sellelt tagasi, lejnu tungib vette, kus ta neeldub ja hajub vee molekulide ja sestoniosakeste toimel. 2
Merevesi on ookeanide ja merede vesi, mille soolsus enamasti 30…40 ‰. Hüdrosfäär - elukeskkond, mis jaguneb elupaikadeks ehk biotoopideks, millest igaüks hõivatakse erinevate liikide poolt ja seal kujuneb antud biotoobile omane elukooslus. Mageveekogud on: 1. looduslikud - jõed, järved, sood, lombid; 2. kunstlikud - veehoidlad, kanalid, tiigid või 1. lentilised - seisuveelised; mittevoolava veega mageveekogud - tiigid, lombid jne. 2. lootilised - liikuvaveelised; vooluveekogude, suurte järvede tuultele lahtise ja lainetuse toimele alluva kaldavööndi elupaigad. Mageveeökosüsteemi määravad keskkonnatingimused: Ökoloogiliselt olulisemad: 1. vee ja veekogu põhja füüsikalis-keemilised omadused; 2. vees lahustunud ja heljuvad ühendid; 3. temperatuur ja valgus; 4. veekogude saastatus inimtegevuse tagajärjel. Veeorganismide elu määravad olulisemad füüsikalised ja keemilised tegurid: 1
annaabi.ee 
