Seedetalitluse areng varsal Sünnijärgselt emapiim. Maos lõhustub piimarasv e. lipaas 80-90% ja valk e. katepsiin (pepsiini ei ole) ph 3-4 Toitefaktorite tarve iibeks. Proteiinitarve - proteiini on varsal rohkem kui põrsal või vasikal. Proteiini kasutegur: 1kg juurdekasvuks kulub seeduvat proteiini 500g (Ca 25g; P 12g) Lootetarve - tiinus 340p. (sündinud varsas palju kuivainet, 24%) . Põhiline kasv tiinuse 8-11 kuuni, 1-7 kuuni talletub 11% energiastst ja 10% valgust. Liikumistarve - 30% elatustarvest Piimatootmistarve - Piim lehjem kui lehmal või seal. Koostis 11-12% kuivainet (valk 2-2,5%, rasv 1,5-2%) energiatarve 3,7mj /1l piima kohta, Ca 2,5kg. Proteiinitarve 40-50g /1l piima kohta, P 1,5-2g. Laktatsiooni algul annab piima 15-20l.
Kui VPB on negatiivne, siis lahutatakse see MP näitajast maha. Vatsa proteiini bilanss on arv, mis näitab kui palju söödas olevast proteiinist jäi mikroorganismidel kasutamata oma kehavalgu tootmiseks. Söötmise normeerimine, normeeritud söötmine Söötmisnormid jaotatakse partsiaalseteks ja summaarseteks. Praktikas kasutatakse ainult summaarset. Partsiaalsed - elatustarve, toodangutarve (jaguneb - piimatootmistarve, juurdekasvutarve, liikumistarve, munatarve), lootetarve, Summaarseid tarbeid väljendatakse kas kvantitatiivselt või kvalitatiivselt ( sisaldab toitefaktorite kontsentratsioonimäärasid ) . kvalitatiivne meetod on valdav, hobuste seas veel kasutatakse, kuid vähe. Elatustarve, millest sõltub. Sõltub esiteks energiast - on olemas netoelatustarve ja normaalelatustarve. Netoelatustarve = nälgiva ja lamava looma soojusproduktsiooniga. Ainevahetuse mass - , W eluskaal ,
tiinuskuu). Täiskasvanud 200 kg emisele normitakse Algtiinusel 31MJ metaboliseeruvat energiat, 236 g proteiini. Lõpptiinusel 37 MJ, 338g proteiini. Erinevus +6, +102 g ESMAKORDSELT TIINETELE EMIKUTELE (KEHAMASS 120KG JA ROHKEM) Tiinusperiood jagatud algtiinuseks ja lõpptiinuseks Algtiinusel 35,2 MJ, 366g proteiini. Lõpptiinusel 35,2 MJ, 390g proteiini. Erinevus x, +24g. 17. Tiinete emiste partsiaalsed tarbenormid ( elatustarve, lootetarve, kehamassi juurdekasvu tarve ). TIINETE EMISTE PARTSIAALNORMID u.200 kg emis vajab 23,3 MJ. 1,8...1,9 kg sööta elatamiseks. Proteiin: 5g 1MJ elatuseks vajamineva metaboliseeruva energia kohta 200kg emisele seega = 23,3 x 5 = 117g. Loote elatustarve 30 päevaselt 0,8 MJ, 60.p 3,5 MJ, 80.p 5,7 MJ, 100.p 8,3 MJ .. 100g proteiini, 115.p 10,7 MJ .. 150g proteiini EMISE KEHAMASSI JUURDEKASV TARVE Söötmisnormides normitakse 1kg puhta kehamassi juurdekasvuks 36 MJ metaboliseeruvat
ja karjade puhul 2. Kvalitatatiivne toitefaktori konsentratsioon kuivaines Elatustarve mingi toitefaktori tarve ilma toodangut andmata. a) netoelatustarve lamava ja nägiva looma soojuproduktsioon b) normaalelatustarve Elatustarve sõltub looma vanusest, sugupoolest (isasloomadel on ainevahetus 15% kiirem kui emasloomadel) ja väliskeskkonnast (temp', tuul jne). Lootetarve sõltub loote suurusest ning vanusest. Lootetarve jagatase: a) viljastumisproduktidesse ladestunud energia (loode ise ja platsenta) b) udarasse ladestunud energia c) emakasisene soojusproduktsiooni juurdekasv Piimatootmistarve piimatootmistarbe normeerimisel lähtutakse piima koostisest ja toitefaktorite konversiooni efektiivsusest. Juurdekasvutarve sea juurdekasvu erinevates faasides muutub 1 kg juurdekasvu keemiline koostis ja energiasisaldus. 24
annaabi.ee 
