mille nimel vaeva näha. Kool ongi nagu aluspõhi tulevasele elule. Igal inimesel on võimalus midagi maailmas muuta, midagi teha paremaks kool annab selleks eelteadmised. Nagu majagi ei saa ehitada ilma olemasoleva vundamendita, ei saa ka inimene pürgida oma elus kõrgemale, kui tal pole kindlat aluspinda, millele toetuda. Õpingute ajal tekivad kogemused erinevate inimestega suhtlemisel, saame aimu erilaadsetest loomustest ja suhtumistest ning õpime seda, kuidas ühiselt tegutseda. Olenemata sellest, kui palju võib meid kool aidata, sõltub meie edasine elukäik suures osas iseendast iseloomust, tahtekindlusest, eesmärkidest ja kuidas me oskame omandatut ära kasutada. Peamine on teada seda, et me õpime siiski iseenda jaoks, mitte vanematele või õpetajatele. See teadmine tuleb nagunii, kellele varem, kellele hiljem. Kas valikud on ühed või teised?
Juhid on huvitatud oma alluvate käitumise mõjutamisest, tootlikkuse tõusust , oskuste arendamisest jne. , sest juhid kannavad vastutust organisatsiooni tegevuse eest. Juht suudab parandada töötulemusi läbi iseenda ja oma alluvate tegutsemise parandamise. Läbinud organisatsioonilise käitumise aluste teooria suudavad juhid paremini juhtida organisatsiooni ja inimeste käitumist. . KONTSPTSIOONID INIMESE JA ORGANISATSIOONI LOOMUSTEST (lk.13) Organisatsioonilise käitumise käsitlemise aluseks on põhiseisukohad inimese ja organisatsiooni loomusest. Inimloomus Inimese kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse kuut põhikontseptsiooni: 1. Inimese individuaalne eripära- me kõik oleme unikaalsed. Igaüks on indiviid. Inimestel on erinevad temperament, iseloom, võimed, füsioloogiline talitlus, psüühilised protsessid jne. Igale inimesele tuleb läheneda
kontrollima ja juhendama · keskmist inimest on võimalik õpetada võtma vastutust · paljud inimesed on võimelised loominguliseks tööks · inimese intellektuaalne potentsiaal on tänapäeval alles osaliselt kasutatud 3 6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti. Org.käitumise käsitlemise aluseks on põhiseisukohad inimese ja organisatsiooni loomustest. INIMLOOMUS Inimese kui org. osa käsitlemisel eristatakse 6 põhikontseptsiooni: *Individuaalsed iseärasused individuaalne eripära avaldub juba tema sündimisel. Temperament, iseloom, võimed, füsioloogiline talitus ja psüühilised protsessid on inimestel erinevad. Elu käigus omandatud isiklikud kogemused muudavad neid veelgi erinevamaks. Iga inimene on ainulaadne , teistest erinev. Inimeste motiveerimisel ei
filosoofiaks. Sama mehe poolt on kirja pandud teos "De natura rerum" - see on taimede kirjeldus ning aedade juht antiikautorite järgi. Teise filosoofia all peetakse silmas nimelt natuurfilosoofiat, millele toetusid meedikute teadmised kogu keskaja vältel. S.o teooria universumi ja inimese loomuse vahelistest seostest. Araabluse mõjul arenes see teooriaks neljast algelemendist (tuli, vesi, õhk ja maa) ning nendest tulenevatest loomustest. Vastavate elementide omadused siirdati raviainetele ja kasutati erinevate haiguste puhul. UMBERTO ECO "ROOSI NIMI", lk 71...72. William tänas ja ütles, et ta oli kohe saabudes märganud imeilusat aeda, kus ei kasva ilmselt mitte ainult söögi-, vaid ka ravimtaimi - niipalju kui lume alt paistis. "Kevadel või suvel, kui iga taim on ehitud isemoodi õitega, kiidab see aed Loojat palju uhkemini," vastas Severinus nagu vabandava moega
annaabi.ee 
