2. Iga poliitilise ühenduse eesmärgiks on alal hoida inimese loomulikke õigusi. Need õigused on: vabadus, omandus, julgeolek ja vastupanek rõhumistele. 3. Kõrgema võimu kandja on rahvas. Ükski asutus ega üksik inimene ei või omandada valitsuse võimu, mis mitte ei tule rahvalt. 4. Vabadus seisab selles, et kõik teha tohitakse, mis kellelegi teisele kahju ei too; nii ei ole iga inimese loomulikkude õiguste tarvitamisel muud piiri kui see, mis teisele seltskonna liikmetele kindlustab nendesamade õiguste tarvitamisele. Need piirid võivad kindlaks määratud olla üksnes seaduse läbi. 5. Seadus võib keelata üksi neid tegusid, mis seltskonnale kahjulikud. Seda tegemast, mis on keelatud ei ole seaduses, ei tohi kedagi takistada ja kedagi ei või sundida seda tegema, mida ei kohusta seadus. 6. Seadus on üldise tahtmise avaldus
moodustavad organi. Koed jaotatakse epiteel-, tugi-, lihas- ja närvikude. 31. Organite ehituse printsiibid ( kompaktsed ja torujad organid) Organiteks e. elunditeks nimetatakse organismi osa, mis koosneb kudede kompleksist ja täidab teatavat ülesannet . Organid on kindla kuju ja asukohaga ning nende tgevus on omavahel seotud. Torujate organite (seede-,hingamis-, kuse- ja suguorganid) ehitus on kihiline.Organid, mille valendik on väliskeskkonnaga ühendatud keha loomulikkude avade (suuava, sõõrmed, pärakuava, häbemeava, nisakanalid) kaudu, on valendiku poolt kaetud sidekoelise limaskestaga. Keskmist kihti , mis koosneb lihaskiududest, nim lihaskestaks. Vabu pindu, mis ei ole väliskeskkonnaga ühenduses, katab serooskest. Rinnaõõnes nimetatakse seda pleuraks, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneumiks. Ühesugust ülesannet täitvad organid moodustavad organite süsteemi. Eristatakse liikumis-, seede-,hingamis-, eritus-, sugu-, vereringe- ja meeleorganeid,
surmamise motiiv eriti suure puäntilise väärtusega, nii kogu ,,Tõe ja Õiguse" välise kokkukuuluvuse kui ka ideelises mõttes, siis peame seda liigitama juba eraldi: see tundub plaanitsetud võttena, on otsekui leiutatud osade efektse lõpetamise eesmärgil, on teatud määral kunstlik. Ei saa väita, et nimetus ,,kunstlik võte" oleks originaalne ja hästi defineeriv, ometi ta on küllalt põhjendatud. Mingi täpse piirjoone tõmbamine loomulikkude ja kunstlikkude ehitusvõtete mõiste vahele on määratud äpardumisele, sest nii üks kui teine peab ülenema kunstiliseks võtteks, niisiis tõusma ühele lõpptasemele; ja mis puutub plaanitsemisse, siis kogu loominguline tegevus on seotud kunstikavatsuslikkusega. Ometi võime nende kahe nähtuse äärmusi selgesti eristada. Autori loomingulises tegevuses panevad end maksma mitu tungi: autor tahab midagi südamelt ära ütelda, autor võib-olla tahab seda ühiskondlikult
ammendava programmina üldsemiootika jaoks. Mis on semiootiline uurimine ja milles on tema mõte? Eco Selline uurimine, kus kõiki kultuurifenomene vaadeldakse kui kommunikatsioonifakte ja üksikud teated organiseeritakse ja saavad mõistetavateks suhtes koodi. Semiootiline uurimus püüab näidata, et igasugune kommunikatiivne akt on küllastatud sotsiaalselt ja ajalooliselt tingitud koodidega ja sõltub neist. Algirdas Greimas Loomulikkude S all mõistetakse kahte laialdast tähendustavat hulka: ühelt poolt, loomulikud keeled, teisalt -- ,,ekstralingvistilised kontekstid", mida me vaatleme kui loomuliku maailma (looduse) S. Nad on loomulikud, sest eksisteerivad enne inimest ja temast sõltumatult. Inimene on sukeldunud oma emakeelde, ta on sündimisest saadik visatud tervemõistuslikkuse (common sense) maailma, kus võtab need S omaks, aga ei konstrueeri neid. Greimas
annaabi.ee 
