Kartellikokkulepe (oligopolid lepivad kokku hindades ja tootmismahtudes) ¤ toodete eristamine on oluline näiteks autotööstuses, väheoluline standartsete toodete puhul (bensiin). ¤ turule on raske pääseda tänu turu tõketele: a) kõrged tootmiskeelud (autotööstuses); b) infotõkked (arvutitööstus) 11. monopol: ¤ üks müüja ¤ tüielik kontroll hinna üle ¤ sarnased asenduskaubad puuduvad ¤ teised müüjad turule ei pääse (Eest Energia) 12. seaduslikud monopolid: ¤ loomulikd monopolid n: kohalikud elektri- ja veevarustusettevõtted (kommunaalettevõtted). Turukonkurentsi asemel reguleerib selliseid ettevõtteid valitsus. ¤ Patent seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet v ideed kuni 20. aastat. ¤ autoriõigus originaalse loometöö autori ainuõigus müüa v paljundada oma tööd. Kehitb autori eluajal ning veel 70. a. Pärast tema surma. ¤ kaubamärk kujund, nimi v sümbol, mis tähistab teenust, toodet v firmat. Konkurendid
näitleja kujutlusvõime ja usk. Näiteseltskond viidi ekstaatilisse seisundisse ja sündisid tipplavastused. 11. Nimetage Jaan Toominga suurlavastusi 1970. aastatest, kirjeldage kaht lavastust. Mille poolest on need eesti teatris tähelepanuväärsed? ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" - 1976. Kujunduse idee hoopis lavastajalt, andis kätte kosmilise mõõtkava. Finaal: võimalus lavastada maailmalõpp. Positiivsed tegelased jürka ja juula olid läbivalt lihtsad, loomulikd, realistlikud. Negatiivsed tegelased: ants, seadusesilm jt olid mängitud krotseskis, hüsteerilised, vigurdavad väänlevad ja karjuvad väga ebaloomulikud. Kui jürka läheb antsuga kaasa siis hakkab ka ebaloomulikult käituma. Negatiivsed tegelased mängiti hoopis teistel alustel kui positiivsed. ,,Kauka jumal" - 1977. Tagore ja Yuan Zheni luule lindilt Heikki Haravee, eesti rahvalaulud Anne Maasik, Liis Bender. ,,Polonees 1945" - 1976. Muusika : ansambel Suuk,
ruumipunktis. See võib osutuda keeruliseks osadele tantsijatele, kuid sel juhul tuleb mitte mõelda oma tunnetele, värvingutele, tajudele -ja mitte iialgi "dramatiseerida" või "ette kujutada" midagi. See "mõnu" liikumisest on puhtalt kineetiline. Selline tanija "taandamine" "liikuvaks objektiks" on võimalik koreograafid epuhul, kes näevad tantsijat kui instrumenti, mitte kaastöövõimelist kollaboraatorit. Arbitrary rütmid ei ole loomulikd tantsiajel, kes on harjunud looma hingamise rütmist lähtuvalt, materjal võib neile tunduda mehhaaniline ja ilmetu nägu võib neile mõjuda "väljenduseta" näona. MEETRILINE rütm on selline, milles aeg on jaotatud ühtlaselt mõõdetavateks osadeks. ¾ rütm loob swingiliku, kiikuva meetrumi, tekitades ka liikumises kulgemise ja momentumi (peatumise) tunde. 2/4 rütm loob marsitaolise , pulseeriva meeleolu, tekitades positiivsema, aktiivsema tunde. Ebaregulaarsed rütmid (5 -7-jne.) on
Klassikaline ja operaatne tingimus teatud käitumisele järgneb tasu või karistus kui järgneb tasu siis käitumine peab paranema. Mis on tasu ja mis on karistus sõltub konkreetsest indiviidist. Uusi trikke karistuse kaudu ei saa õppida, uusi trikke saab õppida ainutt tasustamise kaudu. Pavlov ja koerad stiimul eelneb reaktsioonile. Antakse mingi stiimul ja eeldatakse, et sellele järgneb mingi kindel tegu. Teatud loomulikud stiimulid, millele järgnevad loomulikd reaktsioonid. Kui loomulikku stiimulit ennetab kunstlik stiimul, siis mõne aja pärast pole vaja 31 enam loomuliku stiimult esitada, sest kunstlik stiimul kutsub esile reaktsiooni. Oluline on just ajaline järgnevus. Tingitud refleks koer hakkab ilastama juba enne kui kuuleb kausside kolinat. Sedasi toimub õppimine. Thorndike'i kassid Lisaks on ka sotsiaalse õppimise teooriad