Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles
textidele on väga palju laule kirjutatud. Isamaalisus tekitas peale 60ndaid tõkke (enam ei avaldatud)luuletused hakkasid levima käsikirjaliselt, E iseseisvumine oli tagasilöögix, kuna nüüd oli käes, millest tema kirjutas. Tema luule on aja ja ühiskonnakriitiline, mis lähtub irooniast mentaliteedi või sotsiaalse nähtuse üle. Pilet nr 17 17.1. Kirjanduse ja luule arengujooni Eestis 19201940 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit, mille eesmärgiks oli hea seista kirjanike loomistingimuste eest ja tegelda kirjanduselu üldprobleemidega. Esimeseks esimeheks oli Tuglas. 1923 aprilliks ilmus Tuglase toimetatud "Loomingu" esimene number. Riigi majanduslik toetus kindlustas selle ilmumist, kuid säilitati loominguline sõltumatus võimu suhtes. Tunnustatud autorite kõrval pääsesid sinna ka andekad algajad. 1925 asutati kultuurikapital, mille rahast hakati toetama kirjandust, helikunsti, kujutavat kunsti, näitekunsti, kehakultuuri ja ajakirjandust
teose oskuslikult traagilise kõrgpunktini. Goethe paljastab romaani kaudu ühiskonnanormide ebaõigluse kui ka elu traagilise poole tervikuna. Romaaniga ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" annab Goethe esinduskuju kujenemis- ehk arenguromaanile, mille puhul langeb põhirõhk vaimsete huvide või kalduvustega noore inimese kujunemisele isiksuseks. Taolised romaanid on sageli autobiograafilised. 1922 loodi Eesti Kirjanike Liit, mille eesmärk oli seista kirjanike loomistingimuste eest ja tegeleda kirjanduselu üldprobleemidega. Esimeheks sai Tuglas, kelle toimetamisel ilmus 1923. aastal kirjandusajakirja Looming esimene number. Seda ettevõtmist toetas ka riik. Sinna pääsesid nii tunnustatud autorid kui ka talendikad algajad. 1925. aastal asutati kultuurikapital, mille abil elavnesid kirjandus, helikunst, näitekunst, kehakultuur jms valdkonnad. Riik kehtestas emakeelse õpetuse algkoolist ülikoolini. Aktiivselt tegutsesid kirjastused Noor-Eesti ja Loodus
pahedega, eriti tõusiklusega, esteetilistest piirangutest loobuti. Neile heideti ette isamaalise meelsuse puudumist ja kommunistlike ideede pooldamist. Ajaluules tuli luuletaja subjektiivsete tunnete ringist avaramate, kaasinimesi ja kogu ühiskonda erutavate probleemide keskele. `22-'34: '22 loodi E Kirjanike Liit (kutseühing, mis koondas kõiki kirjanikke), mille peaülesandex oli hea seista kirjanike loomistingimuste eest ja tegeleda kirjanduselu üldprobleemidega, ühelgi voolul eesõigust polnud. Pakilisimax ülesandex oli liitu esindava ajakirja asutamine'23 "Loomingu" 1.nr, mida riik toetas majanduslikult, kuid looming oli võimust sõltumatu, kaastööde avaldamise ainsax kriteeriumix oli kõrge kunstiline tase. '25 asutati kultuurkapital (KK), mille rahast hakati toetama kirjandust, helikunsti, kujutavat kunsti, näitekunsti, kehakultuuri ja ajakirjandust
annaabi.ee 
