Müütilise ja filosoofilise mõtlemise erinevused Müütiline mõtlemine tuleneb looduse tunnetamisest. Termin viitab sellele, et tegemist on müüdiga millegagi, millesse on vaja uskuda ning mis on seotud rituaalide ja religiooniga. Müütilises mõtlemises on olulised sellised asjad nagu esimene inimene ja kõik see, mis oli enne. Suur osa müütidest on seotud loomislugudega ja jutustavad sellest, kuidas kaoses kord loodi. Müüdis avaldub mõttemall, selle abil vormitakse eneseteadvust ja ümbruskonna olemust. Võiks siis öelda, et müütiline mõtlemine pole üldse mõtlemine nii nagu meie seda sõna mõistame, see on see, mis on kogu aeg meie ümber, midagi müstilist, mille on loonud meie esivanemad. Müütiline mõtlemine näeb maailma tervikuna, sellel on oma eesmärk rõhutada iga inimese seost päritolumüüdiga ühiste jumalatega, esiisadega ja
kõige närusematest pattudest vabastamiseks, samas on ta salliv ja heatahtlik ning alistub nõrkusele, toetab ja kaitseb. Jumala tunnusmärke leiame kogu teosest aga väheseid. Näiteks on Jumalat kirjeldatud kui selgete piiridega, egoistlikku ning idealiseeritud meest. Pärast maailma loomist jäi Jumal magama, aga Kurat elab siiani ja teeb oma pahategusid. Kuradi ja Jumala vastastikustest suhetest on loodud erinevaid lugusid. Enamasti on tegu loomislugudega, kus Kuradi nimi on enamasti Vanapagan ja just tema on see, kes on ehitanud sildu, tekitanud mägesid, ehitanud kirikuid või linnu. Kui Kuradit neis lugudes poleks, on nad siis väljamõeldud või tegelikult juhtunud, seda me ei tea, aga kui Kuradit poleks, ei oleks ka Jumal see, kellena ta neis lugudes esineb. Andrus Kivirähki teos ,,Rehepapp" on lugu eestlaste elust saksa mõisnike rõhumise all, kus tuleb ellu jäämiseks siis kokku krabada kõik mis võimalik
Palestiinaski kuulus tõeline võim kohalikele kaananlastest vasallidele, kelle erinevaid usukombeid kujutatakse Piiblis negatiivse värvinguga. Teiseks suurriigiks oli idas asuv Vana-Babüloonia (Piiblis: Paabeli) riik. Selle riigi mõjust Iisraelile annab tunnistust sealt leitud kuningas Hammurapi seadustekogu, mis pärineb 2. aastatuhande algusest eKr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega. Peale selle on mitmetel Babüloonia müütidel ühisjooni Piibli loomislugudega. Vana-Babüloonia riik lagunes 16. sajandi keskel eKr Väike-Aasias tekkinud Hati riigi survel, mis omakorda varises aastal 1200 eKr küllalt ootamatult kreeka päritolu mererahvaste löökide all. Iisraeli lühikesel iseseisvusperioodil jagunes riik kaheks. Mõlemad riigid peavad oma iseseisvust kaitsma Assüüria (Piiblis: Assuri) vastu. Piiblis märgib seda aega prohvetlike kirjanike esilekerkimine. Need tunnetasid rahva liigses enesekindluses ja usuleiguses ohtu ühiskonnale. 586
Palestiinaski kuulus tõeline võim kohalikke kaananlastest vasallidele, kelle erinevaid usukombeid kujutatakse Piibis negatiivsete värvinguga. Teiseks suurriigiks oli idas asuv Vana-Babüloonia (Piiblis:Paabeli) riik. Selle riigi mõjust Iisraelile annab tunnistust sealt leitud kuningas Hammurapi seadustekogul, mis pärineb 2. aastatuhande algusest e.Kr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega. Peale selle on mitmetel Babüloonia müütidel ühisjooni Piibli loomislugudega. Vana-Babüloonia riik lagunes 16.sajandi keskel e.Kr Väike- Aasias tekkinud Hati riigi survel, mis omakorda varises aastal 1200 e.kr küllalt ootamatult kreeka päritolu mererahvaste löökide all. Iisraeli lühikesel iseseisvusperioodil jagunes riik kaheks. Mõlemad riigid peavad oma iseseisvust kaitsma Asüüria (Piiblis: Assuri) vastu.Piiblis märgib seda aega prohvetlike kirjanike esilekerkimine. Need tunnetasid rahva liigses enesekindluses ja usuleiguses ohtu ühiskonnale. 586
annaabi.ee 
