A Seitsmes päev 1. Jumal puhkab oma tegudest 2. Jumal õnnistab seitsmendat päeva B Eedeni aiad 1. Sissejuhatus: Jumal kastab maa 2. Eedeni aia rajamine C Jehoova Jumal ja Aadam 1. Keeld süüa hea ja kurja tundmise puu vilju 2. Loomad ja linnud 3. Eeva loomine 4. Lõpp; Kokkuvõte: Mees ja naine 4. 5. Babüloonia loomiseepos ,,Enuma elis" on kirjutatud luulevormis. Gn loomislugu on proosatekst, ainult Gn 1:27-28 on kasutatud luuleridu. Erinev on loomine: Genesises ei selgitatud lähemalt kuidas ja millest taevas ja maa loodi; ,,Enuma elis'es toimub loomine küllaltki üksikasjalikult. Jumala loomine toimus väga korrapäraselt ja läbimõeldult (esimene päev..., teine päev...). Bel tegeleb rohkem taevaste asjadega: vete eraldamisega, tähtkujude seadmisega,
Arvati, et inimene läheb allilma koos kehaga. Kui lakkab olemast keha, lakkab olemast ka inimene. Surmakäsitlus oli väga pessimistlik. Surma kardeti tõsiselt. Semiidi rahvad võtavad sumeri jumalad üle, kuid annavad neile oma nimed. Utu Samas (päike) Nanna Sin Inanna Istar Akadi ajajärgu jumalate arvu hakati vähendama. Jumalaid hakati sulandama, ühte jumalat erinevate nimede all austama. Vanimas Babüloonia jumalate nimistus on jumalaid 40. Loomiseepos Enuma Elis (,,Kui üleval", pealkirjastatud eepose esimeste sõnade järgi) kirjeldab loomist Babüloni kaitsejumala Marduki (samastati Jupiteriga) kaudu, kel on 50 erinevat nime. Jumalate üldarvuks annab see eepos 600. Semiidi usundis vahetusid peajumalad. HAMMURAPI (1792-50) ajal sai peajumalateks jumalate nelik Anu, Enlil (saab järjest enam mägede jumalaks), Ea (tuulejumal) ja jumalanna, keda austati erinevate nimede all (peamiselt Istar). Hiljem muutus oluliseks
Pärast surma viidi hauale süüa. Allilma mindi tervikuna koos oma kehaga (elava laiba kujutlus). Erinevad peajumalad, vaheldusid. Anti uued semiidipärased nimed. ANU peajumal (akkadipäraselt AN) ENLIL nüüd ka mägedejumal SIN kuujumal SAMAS päikesejumal MARDUK samastati Jupiteriga (Babülon) ISTAR armastuse jumalanna Akkadi ajal hakati rõhutama eetilisi jooni. Patt eksimus käitumisnormi vastu; paluti andeks palvetes nende eest. NB! Peab lugema: Babüloonia loomiseepos ,,Enuma ellis" (Mesopotaamia saamislugu; Marduk tapab teise jumala, kellest saab maa ja taevas.) Soovituslik veel ,,Gilgames" (peategelase surematuseotsingud). Surm traagiline noot sumeritel, akkadil hingest ettekujutus, aga elamisväärne on siinses elus. Inimene peab leppima oma surematusega, saab mõjutada jumalaid. Kuninga positsioon säilib: relig. kohustus hoolitseda oma rahva eest, sest jumal tahab õiglust (akkadi tekstides). Kuningat karistati rahva eksimuste eest.
00’ndatel toimus murrang, mida demostreerib ilmekalt 2006 a ilmunud „Tall tema hilisluule on jutustavam, narratiivsem, muutunud teemavaldkonnad, taustaks mütoloogia. Läbi 90ndate ja 00ndate on ta väga huvitatud Prantsuse poststrukturismist, 00ndate keskpaigas aga pigem mütopoeetika (erinevate maade pärimuskultuuride võrdlemine jm teemad). Nendeks 2004 „Meeter ja demeeter“ ja 2014 „Kui kivid olid veel pehmed“. Esimene on nö loomiseepos, moodne tänapäevane kosmofoogiline? eepos. See koosneb kahest osast, esimene osa keskendub hävingule (veeuputus) ja tp kujutab loomist, maaila taasloomise lugu. Jutustab keegi Meeter, esindab ratsionalistliku maailmapilti (meeter kui mõõt), teine tegelane Demeeter ehk viljakusjumalanna. Kokkuvõttes taandub teos loomisnarratiivi küsimustele, kõrvalnarratiivina tekib tõdemus , et maailm ei kukkunud täiuslik välja. Krull ise nim seda multi-kulti eeposeks (eeposed
Esikohal on maailma vanim eepos "Gilgames" ("Sellest, kes kõike näinud"), mis on eelkõige kirjanduslikku, mitte religioosset laadi teos, kirjutatuna kaheteistkümnele savitahvlile. Selle aluseks on sumeri müüdid, mida akadlased ümber töötlesid eeposeks. Selles leiduv müüt Istari laskumisest surnuteriiki on samalaadse sumeri müüdi teisend. 5. Milline on Babüloonia loomiseepose nimi? Teiseks tähtsaks Babüloonia eeposeks on loomiseepos "Enuma Elis" ("Kui seal üleval"), mis on kirjutatud seitsmele savitahvlile. See on loomult kosmogooniline ja antropogooniline, jutustades maailma ja inimese loomisest. Selle poeemi võtsid omaks ka assüürlased. 6. Mis oli babüloonia preestri esmaseks kohuseks? Preestri kohuseks oli tagada kontakt inimese ja jumala vahel 7. Milline oli babüloonia preestri tiitel? Preestri tavaliseks tiitliks oli erib biti - "see, kes tohtis templisse siseneda." 8
Esikohal on maailma vanim eepos "Gilgames" ("Sellest, kes kõike näinud"), mis on eelkõige kirjanduslikku, mitte religioosset laadi teos, kirjutatuna kaheteistkümnele savitahvlile. Selle aluseks on sumeri müüdid, mida akadlased ümber töötlesid eeposeks. Selles leiduv müüt Istari laskumisest surnuteriiki on samalaadse sumeri müüdi teisend. 5. Milline on Babüloonia loomiseepose nimi? Teiseks tähtsaks Babüloonia eeposeks on loomiseepos "Enuma Elis" ("Kui seal üleval"), mis on kirjutatud seitsmele savitahvlile. See on loomult kosmogooniline ja antropogooniline, jutustades maailma ja inimese loomisest. Selle poeemi võtsid omaks ka assüürlased. 6. Mis oli babüloonia preestri esmaseks kohuseks? Preestri kohuseks oli tagada kontakt inimese ja jumala vahel 8 7. Milline oli babüloonia preestri tiitel? Preestri tavaliseks tiitliks oli erib biti - "see, kes tohtis templisse siseneda." 8
Järgmistes raamatutes hakkab ta väga intensiivselt eesti folklooriga ja rahvapärandiga seonduvaid teemasid. Eepos ,,Meeter ja Demeeter" (2004), pikem essee ,,Loomise mõnu ja kiri", luulekogu ,,Talv" (2006). Need kom raamatut moodustavad ühtsete teemadega seotud tekstivõrgustiku. Need on kõik ühel ja samal perioodil kirjutatud tekstid, küll erinevas vormis ja stiilis. Sellest eeposest on olemas ka audiovariant 3 CD-l. See Krulli eepos on loomiseepos ehk kosmogooniline eepos. See jaguneb kahkes suhteliselt võrdseks osaks: I osas 49 osa ja II-s 51 osa. See raamat algab osakestega, mis on suhteliselt pikad, aga mida I osa lõpu poole, seda lõhemaks need osad muutuvad, nii, et 49 osa on ainult ühevärsiline. Vahepeal on pildiosa ja II osa algab väga lühikeste, ühelauseliste osakestega ja mida edasi, seda pikemaks need peatükid taaskord muutuvad. Kogu see struktuur on nn Kreeta kaksikkirve kujuline. See viitab teatud kultuuriarengule
annaabi.ee 
