Ootamatud ans ja orkestrite koosseisud. Stravinski teosed loomeperioodidest: 1)Vene periood Lähtus oma muusikast Vene trad. Balletid: ,,Kevadpühitsus", ,,Tulilind", ,,Petruska"; muus etendus: ,,Sõduri lugu"; 2.neokl periood ballet ,,Pulcinella"; ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus"; numbriooper ,,Elupõletaja tähetund". C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat isel lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikast insp vaimsus. Tmea loominug mood lavalised suurvormid. Lõi uue lavateosetüübi ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analooge võib leida antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagogika, kus dom löökpillid. Sellemuusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid löökpille mängdes. Tänaseks on ülemaailma levinud Orffi instrumentaarium, mille ta spets laste
kontsertzanrisse hakkas esimesena koondama laule tsükklitesse Võttis klaverimuusikas esimesena kasutusele pealkirjad eksprompt ja muusikaline hetk; tema "lõpetamata süfoonia" on esimene romantiline sümfoonia. Chopin - klaverivirtuoos Poolast esimene instrumentaalballaadide meister, prelüüdi kujundaja, see pole enam eelmäng vaid eraldi muusikateos kasutas loominug poola rahvusmuusikat Chopin tõi poola tantsud kontserdilavale. Liszt - klaverivirtuoos, dirigent Ungarist Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte (teose meloodiate tuletamine esimesest teemast) ja sellega kaasnevad vormid: üheosalise kontserdi ja üheosalise sonaadi, üheosalise sümfoonilise poeemi looja. Liszt oli programmilise muusika pooldaja ja arendaja.
Märkimata ei saa jätta sürrealismi fantaasiat vallandavat mõju, mis ei laiene aga Viiralti loomingumeetodile ja suurelt osalt sümbolistlik-allegoorilise üldskontseptsioonile. ,,Põrgu" allegoorilist iseloomu aitab mõista ning täiendab ja toetab paarikleht ,,Kabaree", mille pöörasele peole näivad kokku tulnud olevat kõik tema seniste pidude prassijad, oma hirmude teenrid. See, mis on ,,Põrgus" antud lähivaates, avaneb ,,Kabarees" distantsilt. Need tööd on nagu noore Viiralti loominug kokkuvõtteks nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Olulisim tegur Viiralti pöördumises poeetilise realismi poole 1930.aastate alguspoolel oli inimlik küpsemine, mida võisid kiirendada mitmed isiklikud asjaolud. Iroonilismänglev hoiak jäb koos boheemitseva noorusega seljataha. Ta kunst omandab sisemise tasakaalukuse ning otse klassikalise harmoonia ja selguse. Tõsimeelselt, tulvil respekti läheneb ta loodusele, otsib looduslähedast, kõlbelist rikkumata inimest
proosale); 2) lihtsa inimese positsioon, mida hakkab lausa deklareerima, lokaliseeritud agulipiltidesse (Tartu Supilinna agulisse). Ta on olnud töölipoiss, kes osales vabadussõjas ja selle ainel kirjutas teose ,,Noored partissanid" ja nõukogude võimu jaoks seda polnud olemas. Kui 20ndate 30ndate aastate Sütiste on vabade vormide autor, siis rangem vorm lisandub hiljem. Kui 30ndate teisel poolel algab suur poleemika Arbujate loominug üle, siis temast saab üks Arbujate suurim kriitik lihtsa ja tervemõistusliku inimese seisukohalt on haritlaste poos vastuvõetamat ja seda ei saa aktsepteerida. Kõige kriitilisem on ta Alveri vastu. Kui ta pannakse saksa ajal vangi, siis ta luuletuses sel ajal liigub Arbujate stiili suunas. Arbujad (Antoloogi Arbujas 1938, koostaja Ants Oras). Arbujad = nõid Eesti traditsoonis. · Beti Alver · Heiti Talvik · Bernard Kangro · Uku Masing · August Sang