Ernesaks oli selle kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni · Oli I kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses NSVL-s. Koor oli usuloomingu tellijaks ja ettekandjaks. Esimene kollektiiv, kes sai hakata esinema ka väljaspool NSVL-u. Laulupeod · Oli laulupidude üldjuht ja peamine eestvedaja · Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. · Oli kooriühingu rajajaks (1982.a) Looming · Oli väga produktiivne · Tema loomingustiil lähtub rahvuslikust helikeelest · Ooperilooming (5 ooperit): kõige tuntum on ,,Tormide rand", libreto Juhan Smuul (1949). Ajalooline ooper ,,Pühajärv", ,,Käsikäes" · Koorimuusika (u 300 koorilaulu, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile) · Meeskoorilaulude temaatika on patriootiline, olustikuline ja on ka naljalaule. · Nt: 9-osaline meeskoori süit ,,Kuidas kalamehed elavad". /K:/ laul ,,Laine tõuseb" süidist ,,Kuidas kalamehed elavad"
Põhjamaade helilooja oli soomlane Jean Sibelius, kuid tema looming kuulub stiililiselt 19.saj rahvusromantilisse suunda. Vene muusika 2 klassikut, Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits, kirjutasid oma parimad teosed samuti sajandi esimesel poolel. Kokkuvõttes oli 20.saj I pool aeg, mil Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas jätkus rahvuslike muusikakoolkondade väljakujunemine. Bela Bartok (1881-1945) Oli helilooja, pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Bartoki loomingustiil on sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikatest. Elu Noorpõlv möödus Austria-Ungaris sageli elupaiku vahetades. Muusikat hakkas Bartok õppima juba lapsena. Muusikalise kõrghariduse omandas Budapesti muusikaakadeemias kahel erialal korraga kompositsiooni ja klaveri erialal. Tema fenomenaalne andekus väljendus esmalt pianistina ning muusikaakadeemias ei pidanud ta seetõttu sooritama klaveri eriala lõpueksamit. Heliloojana olid
Ungaris, vaid ka Rumeenia, Tsehhimaa ja Jugoslaavia aladel. Mõlemad olid ka väljapaistvad muusikateadlased- Bartoki mahukas uurimus "Ungari rahvalaul" (1924) kuulub tänini muusikalise etnograafia varamusse. BELA BARTOK Bartok jättis 20. sajandi muusikasse tähelepanuväärse jälje kui helilooja., pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Pärimuusika kogunemisretkedel jõudis ta lisaks Kesk- Euroopale koguni Türgisse ja Põhja-Aafrikasse. Bartoki loomingustiil ongi orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikest kompositisioonitehnikatest. Arvatavasti viis just kokkupuude vanade rahvaviisidega helilooja tõdemuseni, et pärimuusikalaadne mõtlemine värskendab üldlevinud akadeemilist helikästitlust, et rütmijaotused võivad olla sootuks keerulisemad, kui seda võimaldavad kahe,- või kolmeosalised taktimõõdud, ning et muusikalise vormi võib üles ehitada ka lühikeste motiivide varieeritud kordustele.
ühendamisest ning tõi heliloojale maailmakuulsuse. Teine Gershvini tähtteos on pärast edukat Euroopa turneed ning pikemat Pariisis viibimist 1928. aastal valminud orkestriteos “Ameeriklane Pariisis” 6 Béla Bartók (1881-1945) Jättis 20. sajandi muusikasse tähelepanuväärse jälje kui helilooja, pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Bartóki loomingustiil ongi orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Bartók õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903 kahel erialal – kompositsioon ja klaver. Oli pianismis fenomenaalselt andekas. Suutis kiires tempos otse noodist veatult mängida Richard Straussi keerulisi partituure. Heliloojana avastas enda jaoks esmalt Wagneri ja Brahmsi. Isikupärase stiili väljakujunemises mängisid
annaabi.ee 
