Volmer, Risto Joost, Lydia Rahula, Tomi Rahula, Hirvo Surva, Andres Heinapuu, Mikk Üleoja jt. Ta on teinud koostööd mitmete suurepäraste kollektiividega ja musitseerinud erinevates kammermuusika projektides mitmete andekate muusikutega. Ka Bo Chan on esinenud solistina nii Eestis, Leedus kui ka Prantsusmaal. Praegu töötab Ka Bo Chan Eesti Rahvusmeeskooris ning täiendab oma lauluoskusi Uku Jolleri juures. Ka Bo Chani repertuaar ulatub vanamuusikast kuni tänapäeva heliloojate loominguni. Eda Peäske on sündinud 1961. aastal. Lõpetas 1979.a. Tallinna Muusikakeskkooli ja 1984.a. Tallinna Riikliku Konservatooriumi harfiklassis. Alates 1981.a. kuni tänaseni töötab Rahvusooper Estonia orkestris harfimängijana. On esinenud nii solisti kui ansamblistina Eestis ja väljaspool ning salvestanud nii raadios kui ka televisioonis. Alates 1996.a. on Tallinna Muusikakeskkooli ja ka Eesti Muusika ja Teatriakadeemia harfieriala õppejõud.
just talvel oluline koht eks see ole ka väike väljakutse, valget on raske maalida. Ja jõulud on valged ja värvilised. Novembris avas Tartu kunstimuuseum talveteemaliste maalide näituse ,,Talvevalgus". Detsembris kaunistasid fragmendid maalidest Tartu Raekoja akendel avanevat advendikalendrit. Igal õhtul avati üks aken, jutustati maali lugu ja siis... näitusele, mis viib ,,baltisaksa kunstnike detailsetest maalidest, pallaslaste mahlakst realismist kaasaegsete autorite loominguni." Näituse kuraator on viltuse maja maalid jaotanud nelja saali. Pea- ehk Suures saalis on talvised olustikumaalid ja Tartu vaated. Esimesena jäi silma Johannes Võerhansu ,, Jäälõhkujad Emajõel." Tunnistan ausalt, et mulle see maal ei meeldinud. Kuidagi rõhuv ja sünge, valgust tundus vähevõitu (Põhjamaa inimese valguseihalus?) ja need küürutavad inimesed, kes teevad kurnavat tööd. Talvepilti tahaks helgemat ja heledamat. Väga meeldis mulle Oskar Hoffmanni
Thule, Pantokraator, Justament, Jäääär, Singer Vinger ja Jääboiler. "Järjepidevuse" programm oli üles ehitatud muusikalisele järjepidevusele: tuntud Eesti laule esitati kõrvuti algupärasel kujul ja uues seades noorte lauljate esituses. Lauluöö kavas oli laule alates regilaulust kuni kaunimate ja armsaks lauldud koorilauludeni, paarikümne aasta tagustest isamaalistest hittidest, punklaulude ja tänaste noorte heliloojate-solistide loominguni välja. Laulude taustaks näidati foto- ja filmimaterjali 1988. aasta olulisematest sündmustest. Lisaks lauludele esitleti Veljo Tormise muusikale seatud videosid Eesti muinasjuttude teemal. Öölaulupeolisi tervitas Eesti Vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves. Kasutatud kirjandus http://www.puhkaeestis.ee/et/vaatamisvaarsused-ja-aktiivne- puhkus/kultuuripuhkus-eestis/laulupidu-ja-laulupeo-traditsioonid- eestis http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96%C3%B6laulupidu_%22J
Tema oreleid on veel Merseburgis, Leipzigis, Weissenfelsis, Schwerinis, Poznanis, Tallinna Toomkirikus, Valmieras ja Vilniuses. Seda orelit on restaureerinud kuue aasta jooksul Olev Kents. Ta parandas selle vilesid, taastas algse puhta ja ilusa kola ning remontis lõõtsad. Algsest orelist on säilinud 95%. Kolmandik viledest on meistri enese kätetöö. Orel kuulub Euroopa 200 parima hulka ning sellel võib esitada muusikat renessansist 21. sajandi loominguni. Praeguseks oreli peremeheks on pilt 12 noor andekas muusik ja koguduse organist Jüri Goltsov. 2013. aastal kingiti kirikule uus vaip, mis valmis tänu mitmete Valga linna elanike annetustele. Kootud naturaalsest villasest lõngast, kujunduslikult fragmendid on inspireeritud kiriku kantsli ornamentikast. Vaibal kui sümbolil on oluline tähendus nii religioonis kui ka elus üldisemalt
hulga katsumusi. „Võluflööti“ on nimetatud Mozarti testamendiks. Viimased sümfooniad- Mozarti orkestriloomingu kõrgpunktiks on 1788 aastal kolme suvekuu jooksul loodud 3 sümfooniat: Es-duur, g-moll ja C-duur ehk „Jupiter“. LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770-1827) Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, kuid ei ole Haydni ega Mozarti põlvkonnakaaslane, kuna siis kui Beethoven alustas 1780ndail, olid Haydn ja Mozart jõudnud juba küpse loominguni, Beethoven alustas aga juba teistsuguses muusikalises keskkonnas. I Bonn(1770-1792): kujunemisaastad Beethoven sündis 1770 aasta detsembris(täpne päev teadmata) Bonnis. Tema isa Johann andis talle esimese muusikalise hariduse klaveri-ja viiuliõppe näol. Peale legendide on tema lapsepõlvest vähe teada. Lood räägivad, et ta isa olnud joomakalduvustega, samuti, et isa tahtis teha temast teist Mozarti
annaabi.ee 
