alluvatesse? X-teooria: Enamik inimesi on laisad ja ei soovi tööd teha. Inimesi tuleb vahetult suunata. Nad töötavad vaid karistust kartes. Enamik kardab vastutust, peamine on turvalisus. Enamik ei ole loovad. Y-teooria: Töö on loomulik tegevus. Kui inimene pingutab tulemuste nimel, on ta võimeline ennast ise kontrollima ja juhendama. Keskmist inimest on võimalik õpetada võtma vastutust. Paljud on võimelised loomingulisuseks. Tänapäeval on keskmise inimese potentsiaal vaid osaliselt kasutatud. 11. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Juhtimisele avaldab otsest mõju keskkond, milles org töötavad. Org keskkond jaguneb sisekeskkonnaks, mille moodustavad org inimesed, kultuur ja juhtimine ja väliskeskkonnaks mikro- ja makrokeskkond. 12. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. 1. Rahvusvahelised tegurid 2
järeldusele. Konvergentse mõtlemise alla liigitub põhimõtteliselt igasugune toimimine kindla mõttemalli või algoritmi alusel. Divergentse mõtlemise väljundiks on mitu võrdväärset lahendusvarianti. Tavaliselt hinnataksegi kreatiivsust väljapakutud lahenduste hulga põhjal. 12. Millised on kolm mõtlemisprotsessi on Guilfordi järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks? Toetudes oma intellektimudelile, tegi Guilford (1959) üldistuse, et loomingulisuseks vajalik divergentne mõtlemine väljendub mõtlemisprotsesside voolavuse, paindlikkuse ja originaalsusena. See tähendab, et väga loomingulisi isikuid iseloomustab kiire ideede produtseerimise võime (ideede voolavus), võime hõlpsasti vabaneda senisest arutlusviisist, et läheneda probleemile uuel viisil (paindlikkus) ja võime produtseerida tõeliselt uudseid ideid (originaalsus). 13. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? Ei. 14
Testitav originaalsus määratakse statistiliselt. Originaalseks loetakse üldjuhul vastust, mis on umbes 5-10 %-l testitavatest. 9) Loomingulisuse seos intelligent¬susega. Kaua aega käsitleti loomingulisust kui ühte üldise intelligentsuse avaldust. Nende korrelatsioon on üldjuhul madal – keskmiselt on selleks 0,20. Korrelatsioon on aga kõrgem IQ ja Torrence’ testiga mõõdetud loomingulisuse ja keskmisest madalama IQ puhul. Selle tulemusena võib väita, et loomingulisuseks on vajalik mõningane intelligentsus. Kui IQ on alla keskmise, näiteks 70, siis loomingulisuse avaldumine on sel juhul samuti küsimärgi all. Kui IQ on aga kõrge, siis antud korrelatsioon 0,20 väheneb veelgi. IQ on vajalik aga mitte piisav loomingulisuse avaldumiseks. D.W. MacKinnoni kutsealane loomingulisus avaldub kolmes mõõtmes: 1) mõtlemise originaalsusena, 2) tööprodukti adaptiivsusena (kohandatavusena oludele) ja 3) produkti realiseeritavusena (väärtusena).
Kõik inimesed väärtustavad loomingulisust ja tunnevad ära selle ilmingud, kuid ei suudeta täpsemini määratleda. Loomingulisuse süvakäsitlusele pani aluse GUILFORD (1959), kes töötas välja intellekti kolmemõõtmelise (voolavus, paindlikkus, originaalsus) mudeli, millele vastavalt avaldub inimese intellektuaalne aktiivsus 5 erineva tegevusena: tunnetus, mälu, divergentne, konvergentne mõtlemine ning hindamine. Loomingulisuseks vajalik divergentne mõtlemine väljendub GUILFORDI (1959) üldistuste andmetel ideede voolavuse, paindlikkuse ja originaalsuse mõtlemisena. Väga loomingulisi inimesi iseloomustab kiire ideede produtseerimise võime (voolavus), võime kiiresti vabaneda senisest arutlusviisist ja läheneda uuel viisil probleemile (paindlikkus) ning võime produtseerida tõeliselt uudseid ideid (originaalsus)
annaabi.ee 
