panganduse arenemine koondasid Itaalia linnadesse üha enam uusi rikkusi. Edukad kaupmehed, töösturid ja pankurid, saavutanud lühikese ajaga suuri varandusi tänu iseenda ettevõtlikusele, muutusid iseteadlikumaks ja enesekindlamaks. Nad nägid, et elu ühsikonnas ei kluge mitte "jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel, vaid, et inimene suudab ka ise palju rorda saata. Siit sai alguse usk inimesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. Kasvas huvi kõige maise, nii inimese kui ka teda ümbritse looduse vastu, See huvi omakorda soodustas mitmete teadusharude arengut, samal ajal lõdvendades usukammitsaid. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka teiselaadilise kunsti järele. Et Itaalias oli küllalt palju säilinud Rooma-aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele antiikaega millekski ideaalseks peet, hakati antiikkunstist eeskuju võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16. sajandit
Tegelikult säilis klassikapärand läbi keskaja kreeka ja rooma kirjanduse lugemist jätkati, palju oli kunstnikke, kes polnud ükskõiksed klassikaliste legendide ja ajaloo vastu. Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. Kasvas huvi kõige maise vastu. See soodustas teaduse arengut ja lõdvendas usukammitsaid. Sellele aitasid kaasa teaduse areng, naturaalmajanduse lagunemine ja tootmise areng. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadse kunsti järele. Tähelepanu keskendus humanistidele, kelledel oli palju ühist antiikfilosoofidega. Leiutati trükimasin ja graafika, mis soodustas hariduse arengut. Trükikunst arenes välja 15 saj keskpaigast (Hiinas 400 aastat varem)
õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis eesmärgiks Vana-Kreeka kasvatusideaali (isiksuse harmoonilise ja igakülgse arengu). Võrdsus, vabadus ja enesemääratlus. 2. Nimetada kirjanduszanrid, mis said alguse antiikajal (nimetada nende zanrite tähtsamaid esindajaid Kreekas ja Roomas)? http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakirjandus.htm
say-1-3-brits/ Uurimuse andmed: http://cdn.yougov.com/ cumulus_uploads/document/otjwvdct9z/ SunResults_141027_Ghosts-Website.pdf ! 6.1.Kummitused tänapäeva populaarkultuuris Kummitused ja hinged on suur osa populaarkultuurist. Kummitused on nii juurdunud meie uskumustusse, et nad ilmuvad loomutruult paljudesse meie loomingulistesse püüetesse. Me võime eristada kummitusi, kes on sõbralikud ja ka neid, kel hing kurjust täis. Alates !28 hommikuhelveste pakist kuni multikateni, kummitused kaunistavad meie popkultuuri maailma. Kummituslugusid leidub igalpool, nii raamaturiiulites kui lõkkeplatsi äärsetes jutuvestmistes, kummitused on meie igapäevaelus. Kummituste fenomen on mõjutanud ka paljusid tavasid ja
annaabi.ee 
