rahuliku selge siluetiga, meisterliku vormikäsitlusega on kunstniku tähelepanuväärivaks saavutuseks. Teose mõjujõudu aga vähendab liigne staatika, eriti näo ilmestamisel. Hoopis teistsugune oli samal ajal teostatud ,,Abikaasa portree". See on koorti varasema loominguperioodi tippsaavutuseks ja pika arengutee lõppresultaadiks. Oma käsitluslaadilt on abikaasa portreele väga lähedane ,,Karjapoiss" (ill 2). Pariisi-periood oli koort isikupärase loomingulaadi kujunemise ja küpsemise ajajärguks. Koorti jõuline ja omapärane kunstnikuisiksus formeerus Pariisi keerulises ja vastuolulises kunstimiljöös. Sellele vaatamata oskas Koort leida oma tee kunstis ja mainitud perioodi lõpuks on ta kordumatu loomingulise isikupäraga silmapaistev skulptor. Loomingulise õitsengu aastad kodumaal 1916. aastal pöördus Koort kodumaale tagasi ning asus esialgu elama Tartu, kus töötab suurem osa eestti loomingulise intelligentsi esindajaist
poeete, kuid see, mida ta tajub, võib kuuluda täiesti väljapoole meie harilikku kogemuspiirkonda. See, mida tavatsetakse nimetada sürrealismiks (ja mis sageli tundub nii kalkuleerituna ja kistuna), paistab Kangro toodangus loomupärasena. See ei ole romantika, kuigi see ta esimestes teostes, ja vahel ka hiljem, võis säärasena tunduda" (Tulimuld 1969, nr.2). Mõni aeg hiljem, kui Kangro ise jõuab selgusele oma loomingulaadi olemuses, kasutab ta selle iseloomustamiseks sõnapaari ,,maagiline realism". See tähendab, et intuitsioon on tugevam kui realistlikuna mõjuv absoluutne kirjeldus: ,,Seesmine nägemus muutub määravamaks realistlikkude detailide, kõnekujundite, viidete rakendamisel." Kangro pärusmaa on võrendiku veealune osa, mitte seal toimuv protsesside tulemusena pinnale heidetud saadus tekst ise. Tekste ei soostu ta viimistlema isegi taasväljaandmise tarbeks,
A. Mälk asus kujutama Saaremaa rannakülade olustikku, saavutades romaaniga "Õitsev meri" (1935) suure populaarsuse. · Romaani aineala avardamisele aitasid kaasa niisugused kirjanikudki, kelle loomingu põhiosa kuulub lüürikasse. Nii ilmus M. Raualt kunstniku elusaatust käsitlev romaan "Kirves ja kuu" (1935), J. Semperilt probleemirikas "Kivi kivi pääle" (1939). Romaaniga "Väike Illimar" (1937) pöördus tagasi realistliku loomingulaadi juurde F. Tuglas. Ainestikult oli eesti romaan 1930-ndate aastate lõpul mitmekesisem kui kunagi varem. · 1930-ndail aastail tuli proosasse palju uusi autoreid. Neist tähtsaimad on Aadu Hint ja Karl Ristikivi. A. Hindi esikromaan "Pidalitõbi" (1934) oli ainestikult uudne ja kujutamislaadilt kaasahaarav. K. Ristikivi esikromaan "Tuli ja raud" (1938) äratas tähelepanu sugestiivse aineesituse poolest.
A. Mälk asus kujutama Saaremaa rannakülade olustikku, saavutades romaaniga "Õitsev meri" (1935) suure populaarsuse. · Romaani aineala avardamisele aitasid kaasa niisugused kirjanikudki, kelle loomingu põhiosa kuulub lüürikasse. Nii ilmus M. Raualt kunstniku elusaatust käsitlev romaan "Kirves ja kuu" (1935), J. Semperilt probleemirikas "Kivi kivi pääle" (1939). Romaaniga "Väike Illimar" (1937) pöördus tagasi realistliku loomingulaadi juurde F. Tuglas. Ainestikult oli eesti romaan 1930-ndate aastate lõpul mitmekesisem kui kunagi varem. · 1930-ndail aastail tuli proosasse palju uusi autoreid. Neist tähtsaimad on Aadu Hint ja Karl Ristikivi. A. Hindi esikromaan "Pidalitõbi" (1934) oli ainestikult uudne ja kujutamislaadilt kaasahaarav. K. Ristikivi esikromaan "Tuli ja raud" (1938) äratas tähelepanu sugestiivse aineesituse poolest.
annaabi.ee 
