Kolmanda osa teemaks on lunastus ja igavene elu. "Messias" sai väga populaarseks - juba Händeli elu ajal kanti teda ette vähemalt 50 korda. 5 6 Pildid Kasutatud kirjandus http://209.85.129.132/search? q=cache:iDEJU_6c1eIJ:kultuur.edu.ee/muusika_opmat/Oppematerjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Friedrich_H%C3%A4ndel http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/looming2.html http://operachic.typepad.com/photos/uncategorized/2008/04/24/handel.jpg 7 8
11 Pildid Erkki.Sven Tüür noorpõlves 1986 oratooriumi II ettekanne Erkki-Sven Tüür vasakul 12 Kasutatud kirjandus 1. http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/elu.htm# 2. http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/looming.htm 3. http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/looming1.htm 4. http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/looming2.htm 5. http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/looming3.htm 6. http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/teosed.htm 7. http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/gallery.htm 8. http://post-rock.lv/tuur_eltss.jpg 13
SISSEJUHATUS Arvo Pärt on tuntuim eesti muusik, kelle nime teatakse pea üle kogu maa. Ta on väga andekas ja omanäoline helilooja, kes on pärjatud paljude rahvusvaheliste aunimetuste ja auhindadega. Lisaks kontsertitele ja muusikapaladele on ta muusikat kirjutanud ka filmidele, tantsu-ja teatrietendustele. Arvo Pärt ei ole lihtsalt tavaline helilooja vaid ka uue muusikastiili ehk tintinnabuli-stiili looja. Selles stiilis on läbivalt kuuldav põhikolmkõla ning vaikust ja järelkaja kasutatakse muusikaliste elementidena. See on muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal ja taktitunne. 1. ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvah...
Eepose teksti ennast polnud aga peale Tormise keegi varem ulatuslikumalt viisistanud. Üks olulisemaid soomekeelseid teoseid Tormiselt on ka "Varjele, Jumala, soasta" ("Kaitse, Jumal, sõja eest", tekst "Kanteletarist"). Võõrkeelseid tekste on kasutatud veel teostes "Bulgaaria triptühhon", "Läti burdoonlaulud" "Pildikesi Vormsi minevikust" (vanas rootsi keeles), "Läti motiive", "Põhja-Vene bõliina" jne. Samas ei 12 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming2.htm 10 pea Tormis oma teoste esitamist originaalkeeltes tingimata vajalikuks. Olulisim on tema arvates, et laulja mõistaks teose sõnumit.13 2.5 Teosed 14 1955 "Neli kildu" ("Aastaajad") häälele ja klaverile (Juhan Liiv) 1956Avamäng nr. 1 sümfooniaorkestrile "Kalevipoeg", kantaat sopranile, tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1958 Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile
annaabi.ee 
