Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas. Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Näiteks põgenes ta kooliajal kodust ja töötas Kohtla-Järve põlevkivikaevanduses. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luuletamisest. Ta hakkas luuletusi kirjutama, ning sellest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut. Mõneks ajaks jäi luuletamine tahaplaanile Talvik jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik", kogu trükiti 600 eksemplari. 1934
Tasakaalu pidi ta leidma sisemises läbikannatamises alles konfliktist kaugenedes saabus selgus. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luulest, luuletamisest. Juba 1. jaanuaril 1924. aastal saatis Talvik "Loomingu" toimetajale Tuglasele luuletuse kaaskirjaga: "Mullatöölise elu ei anna mahti süvenemiseks. Siiski ei suuda see lämmatada isiku sisemaid kalduvusi, püüdeid... Sellest varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist "Ilmutus", luuletused "Leil", "Hilissygis" I ja II, "Hälbimus", "Sygiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal. Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist "Eel äikest" ja "Melankoolia" ilmusid 1925. aastal ajakirjas "Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles Karl Muru
,,Mullatöölise elu ei anna mahti süvenemiseks. Siiski ei suuda see lämmatada isiku sisemaid kalduvusi, püüdeid.. Praegu ei vaja ma muud, kui usku endasse." Tuglase vastuse sisu ei ole teada, kuid 1924. aasta 16. oktoobril kirjutab Talvik uue kirja, seekord juba Pärnust: ,,Käesoleval oktoobril saab aasta täis, kus terveni olen andunud luuletamisele, nimelt kalduvusele ohvriks tuvven pea kõik oma eraelulised huvid. Ja saan seda rõõmuga tegema ka tulevikun." Sellest varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist ,,Ilmutus", luuletused ,,Leil", ,,Hilissygis" I ja II, ,,Hälbimus", ,,Sygiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Talviku eluajal ei jõudnud neist midagi trükki. Teises vihikus on kuus luuletust, mis on kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist ,,Eel äikest" ja ,,Melankoolia" ilmusid 1925. aastal ajakirjas ,,Looming". Ülejäänud teise vihiku luuletused ilmusid alles 1988. aastal
aastast 1943 sekretär. Abiellus aastal 1937 Betti Alveriga. Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga. Arreteeriti NKVD poolt mais 1945 ja saadeti sotsiaalselt ohtlikuks elemendiks tunnistatuna 5 aastaks Siberisse. Talvik suri 18. juulil 1947. aastal haigestununa Tjumeni oblastis. Talviku abikaasa Betti Alver veetis aastakümneid nn sisepaguluses. 5 2. Peatükk 2.1. Heiti Talviku looming Varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist ,,Ilmutus", luuletused ,,Leil", ,,Hilissügis" I ja II, ,,Hälbimus", ,,Sügiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal (,,Sügiseleegia", ,,Hälbimus", ,,Hilissügis" II on ilmunud Karl Muru koostatud valimikus 1988).Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini
mahti süvenemiseks. Siiski ei suuda see lämmatada isiku sisemaid kalduvusi, püüdeid... Praegu ei vaja ma muud, kui usku endasse." Tuglase vastuse sisu ei ole teada, kuid 1924. aasta 16. oktoobril kirjutab Talvik uue kirja juba Pärnust: "Käesoleval oktoobril saab aasta täis, kus terveni olen andunud luuletamisele, nimelt kalduvusele ohvriks tuvven pea kõik oma eraelulised huvid. Ja saan seda rõõmuga tegema ka tulevikun." Sellest varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist "Ilmutus", luuletused "Leil", "Hilissygis" I ja II, "Hälbimus", "Sygiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal ("Sygiseleegia, Hälbimus", Hilissygis" II on ilmunud Karl Muru koostatud valimikus 1988). Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist "Eel äikest" ja "Melankoolia"
Nõukogude okupatsiooni alguses arreteeriti kirjanik ja pärast vanglavintsutusi Tjumeni oblastisse asumisele saadeti. Lõpuni kurnatud luuletaja suri Urmanovo haiglas 18. juulil 1947. Heiti Talviku luule Heiti hakkas luuletusi kirjutama alles gümnaasiumis õppides, tema esimesed luuletused on helgetoonilisemad ja romantilisemad kui hilisemad. Seda perioodi, kui ta alustas luule kirjutamist võik nimetada "Enne Palaviku" perioodiks. Varasest loomepuhangust on säilinud kaks suurekaustalist vihikut esimeses kaks peatükki poeemist "Ilmutus", luuletused "Leil", "Hilissügis" I ja II, "Hälbimus", "Sügiseleegia" ja väike sari epigramme koolivendade kohta. Trükki ei jõudnud neist midagi, seda vähemalt Talviku eluajal ("Sügiseleegia, Hälbimus", Hilissügis" II on ilmunud Karl Muru koostatud valimikus 1988). Teises vihikus on kuus luuletust, mis kirjutatud 1924. aasta maist juulini. Kaks neist "Eel äikest" ja "Melankoolia"
annaabi.ee 
