Kultuuritegevuse mitmekesistumine. Võib taodelda juriidiline isik, KOV, FIE. Peab olema suutlik tasuma omafinantseeringut ja mitteabikõlblike kulusid. Lühiküsimused: 1. Millised on etendusasutuse juhi ülesanded Etendusasutuse seaduse alusel? Direktor, kes tagab etendusasutuse ülesannete täitmise ja vastutab etendusasutuse üldseisundi ja arengu ja selle rahaliset vahendite sihtpärase kasutamise eest. 1.1. Nimetage teatri valdkonna loomeliidud. Eesti Lavastuskunstnike Liit; Eesti Lavastajate Liit; Eesti Näitlejate Liit. 2. Milliste kanalite kaudu eraldatakse riiklike vahendeid kultuuri toetamiseks? Kultuuri toetuseks eraldatakse vahendeid nii otse riigieelarvest kui ka Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu nende tegevust reguleerivate seduste alusel. (kultuuripoliitika põhiseadus) 2.1. Mis on Eesti Kultuurkapital? Ehk KULKA on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide,
kuulusid täielikult parteilis-riiklikule aparaadile. Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonidesse: kirjanike, kunstnike või heliloojate liitu. Inimesed, kes tegelesid loominguga väljaspool neid liite, võrdsustati kontrrevolutiooni ja vaenuliku propaganadaga. Kahjulikuks kuulutatud raamatud võeti ära raamatukogudest ja hävitati ära. Ka Saksamaal olid kõik täielikult riigi valduses. Ametlikud loomeliidud kujundasid rahvussotsialistlikku kultuuri. Riigi valduses olid trükikirjandus ja raadio. Kogu kultuurielu allutati natsipartei ideoloogilisele kontrollile. Ka Saksamaal hävitati keelatud raamatud. Majandust kontrolliti mõlemas riigis. Mõlemas riigis määras riik müüdava kauba koguse piirangud ning ka hinna. Saksamaa majandus teenis sõja huve ning rajati sõjatööstusettevõtteid, millele kulutati väga suured summad. Kehtestati nelja-aasta plaanid
(konkreetseid nõudmisi oli 19), mis soovisid: · teha muudatusi NSV Liidu konstitutsioonis, · töötada välja föderatsiooniseadus, · muuta valimissüsteemi, · uuendada juhtivat kaadrit, · loobuda salatsemisest, · anda hinnang stalinlikele repressioonidele, · detsentraliseerida majandust, · parandada Nõukogude Liidu rahvusvahelisi suhteid. (T. Made; lk 105) Loomeliidud olid esimesed, kes oma ühise ettevõtmisega midagi tulemuseks realiseerisid. Üritus tekitas parteis ja valitsuses närvilise õhkkonna ja süvendas "peataolekut"; partei juhtiv roll hakkas pärast pleenumit silmnähtavalt kahanema; suuresti just loomeliitude pleenumil esile tulnud kodanikujulgusest õhutatuna tõi EMS aprillis välja sinimustvalge lipu; Rahvarinde loomine. · Vaid Sirp ja Vasar ning Harju Elu refereerisid ettekanded ja avaldasid deklaratsiooni teksti,
Partei Keskkomiteega. Mõlemad asutused pidasid sidet välismaailmaga, sellest ka institutsionaalne järjepidevus. 7. Läbi loominguliste liitude ärkas Eestis ellu perestroika. Hakati mõtlema sellest, mis võiks Eestis teisiti olla. Toitlusprogrammi kõrvale tekkis kultuuriprogramm. Loomeliitu kuulusid erinevad loovisikud. Näiteks Hando Runnel, Aivo Lõhmus, Rein Raud, Kalju Komissarov, Jaan Kaplinski ning Heinrich Valk. (Kornel, 2011: 138-140) Loomeliidud edastasid parteipropagandat. Samuti koguti andmeid olukorra kohta Eestis. Funktsioonid olid ka informeerimine, reguleerimine, harimine ja meelelahutus. Õigustati poliitilisi institutsioone. (Kreegipuu, 2005) NL ajal tegutsenud loomingulised liidud olid näiteks Eesti Raadio, ENSV Kirjanike Liit ja Eesti Muinsuskaitse Selts (Kornel, 2011: 138). 8. Ametlikult kandis ettevõtmine nimetust Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste
riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; 3) ametiühingud - ametiühingute seaduse § 2 lg 1 kohaselt on ametiühing iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine; 4) usulised ühendused - kirikute ja koguduste seaduse § 2 lg 1 sätestab, et usulised ühendused on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid; 5) loomeliidud - loovisikute ja loomeliitude seaduses sätestatud korras tunnustatud MTÜ-d, mille eesmärk on edendada vastavat loomeala ja toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust (loovisikute ja loomeliitude seaduse § 4); 6)kohaliku omavalitsuste üksuste liidud - kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse § 2 lg 2 kohaselt on maakondliku liidu eesmärgiks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine jne
annaabi.ee 
