moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet) ja õgirakud (haaravad endasse viirusosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid). - organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsiinidega. Vaktsiin aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgendatud. Viiruseid jaotatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad. Bakterid kõige väiksemad üherakulised organismid, millel on kõik elu tunnused. Neid võib leida loodusest peaaegu kõikjalt. Nende levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid on vastupidavad paljude väliskeskkonna mõjude suhtes, see võimaldab neid elada väga erinevates tingimustes. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad nt mineraalainetest või teistest elusorganismidest
viirusosad pannakse kokku eelnevalt rakus sünteesitud komponentidest - Kapsiid - NH ümbritsev valguline kate - Proviirus - viiruse DNA latentne koopia peremehe genoomis - Revertaas ehk pöördtranskriptaas - ensüüm, mis retroviiruste ssRNA-st sünteesib komplementaarse dsDNA, mis integreerub peremehe genoomi ensüüm integraasi abil. - Faag - Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks - Faagi tiiter - mitu bakterit nakatavat faagi on ruumalaühikus - Arhed - tuumata ja tuumaga organismide vahepealsed, elavad ekstreemsetes tingimustes (kuumaveeallikates, Surnumeres) - Mükoplasma prokarüootsed rakud, kõige lihtsamad ja väiksemad , puudub rakusein. - Kokid e kerabakterid, üks viiest bakteritüübist (eristamine morfoloogia alusel)
väga lühiajaliselt. Seetõttu on viiruste defineerimiseks vaja juurde tuua veel lisaparameetrid: 1) Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest 2) Viiruspartiklid ei kasva ega jagune 3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika: Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruste retseptorid paiknevad plasmamembraaanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. Viirusega nakatumise tagajärjel toimub raku metabolismi ümberlülitamine normaalselt elutegevuselt viiruse paljundamisele. Viiruste avastamine.
kasvajarakuks. Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele tegelikult enamasti kasulikud, kuna see võtaks viiruselt võimaluse edasi paljuneda. Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad. 35. Bakteri-, putuka-, ja taimeviiruste eripärad. Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatumiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruse retseptorid paiknevad plasmamembraanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. 36. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse
Kujult väga erinevad, kui sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Nad on väiksemad kui bakterid. Viirused on rakusisesed parasiidid, kuna nad kasutavad paljunemiseks teist peremeesrakku. Viiruste pärilikkusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama ning viirused nakatavad väga erinevaid organisme: baktereid, seeni, loomi, taimi, inimesi. Viirusi jagatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad. Paljunemiseks peab viirus tungima mõne teise rakku. Rakku tunginud viirus paneb kas kohe või natuke hiljem tootma uusi viiruseid. 1.viiruse valguline ümbris tunneb ära õige peremees raku ja viirus kinnitub selle pinnale. 2. viiruse pärilikkusaine tungib rakku. 3. viiruse pärilikkusaine põhjal hakkab peremeesrakk tootma viiruse valke ja pärilikkusainet. 4. toodetud valkudest ja pärilikkusainest moodustuvad uued viirused. 5
Viirused iseseisvalt paljuneda ei saa, nad paljunevad vaid teiste organismide rakkudes (edaspidi nimetame neid peremeesrakkudeks). Järelikult on viirused rakusisesed parasiidid. Viiruste pärilikkusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama. Viirused nakatavad väga erinevaid organisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi. Vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad, jaotatakse viirusi bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks (paljud loomaviirused on samad, mis inimesel). Põllumajanduses põhjustavad palju probleeme taimeviirused. Need levivad taimedest toituvate kahjurite (putukate, usside) vahendusel, kes on viiruste edasikandjad. Viiruste kiire paljunemine pidurdab taimede kasvu ja arengut ning vähendab oluliselt saagikust. Suuremate saakide saamiseks on vaja aretada viiruskindlaid taimesorte. Loomaviirustest tekitavad rohkesti kahju kodu- ja lemmikloomi nakatavad viirused. * Millest viirused koosnevad?
annaabi.ee 
