emastel 175300kg Paljunemine · S uguküps : 35 aastaselt · P a a ritumis pe riood: Märtsilõpust mai alguseni. · Tiinus e ke s tus :195265 päeva · P oe ga de a rv: Tavaliselt 2 · P a a ritumis a ja l lä biva d is a s e d e ma s te ots ingul pikki va he ma id · P oja d:Kaaluvad sündides450 900grammi ning on rotisuurused. · P oja d:Nad sünnivad ilma karvateta,pimedate ja kurtidena. Eluviis · Harjumispärane eluviis: Elavad eraldi. · Toitumine:Hülged,loomakorjused,taimestik · Eluea pikkus:25 30aastat,vangistuses(loomaaias)kuni45 aastat. Toitumine · Jääkarud toituvad · Surnud vaalalisi ja morski põhiliselt hüljestest. · Pisinärilised, · Nad peavad jahti · polaarrebased, täiskasvanud pardid hahad jääaukude juures, kus ning nende munad marju, hülged käivad õhku · seeni, hingamas või hiilivad · samblikke,
Üldist Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paaritumisperiood: märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestvus: 195-265 päeva. Poegade arv: tavaliselt 2. Harjumispärane eluviis: elavad eraldi. Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik. Eluiga: 15-18 aastat. Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad. Selts: kiskjad Eluviis Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalasi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu
JÄÄKARU Suurus Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: Isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paljunemine Suguküpsus: 3-5-aastaselt. Paaritumisperiood: Märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestus: 195-265 päeva. Poegade arv: Tavaliselt 2. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. Eluea pikkus: 15-18 aastat. Toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures,kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad
Jääkaru Põhiandmed · Kõrgus püstiasendis: 2,4 3,3 m. · Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. · Kaal: Isastel 350650 kg, emastel 175300 kg · Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. · Poegade arv: Tavaliselt 2 · Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. · Eluea pikkus: 2530 aastat Jääkaru suurus · Kuna jääkaru on maailma suurim kiskja, looduslikke vaenlasi tal rohkem ei olegi. · Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. · Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Eluviis Jääkarud kogunevad kokku enne jääle minemist
jäätmematerjali jagamine tasuta/müümine Prügila väljanägemine: 1. olmehoone (riietusruum, wc jne) 2. töökoda, garaaz 3. labor (võib-olla?) 4. tarastatud territoorium 5. prügikoormate kaalumine ja registreerimine Prügilasse ei tohi viia: · orgaanilisi jäätmeid · pakendid · paber, pakkematerjal · paber, puit, plast · metall, klaas, tekstiil · ehitus- ja lammutuspraht · ohtlikud jäätmed · autokumme · loomakorjused · vedeljäätmed Reostuse levik prügilas- prügilagaas, lendpraht, nõrgvesi (lihtsamad: kajakam, hais, müra, tolm) Lindudega võitlemine prügilas- panna prügilale võrk peale, häirivad kujutised (hääl+väljanägemine) Närilistega võitlemine prügilas- mürgitamine Prügipõleng- prügi põleb ka seest (mitmeid kuid võib olla, ilma et keegi märkaks), raske elimineerida PRÜGILA LÄBILÕIGE GEOMEMBRAAN- veetihe kilekiht prügilas (savipõhjas) GEOTEKSTIIL- kile katta vildiga
difteroidne koliti, täpp- ja triipverevalumid kõikides siseorganites, lümfisõlmed on suurenenud, tumepunased, marmorja pinnaga, serooshemorraagiline pleuriit ja peritoniit, kroonilise kulu korral ulatuslik lümfoidkoe depletsioon ning umb- ja käärsoole nekrootiline põletik. Tõrjeabinõud. Karantiin ja karja likvideerimine. Haigeid loomi ei ravita. Haiged loomad ja nendega kontaktis olnud karjad hukatakse ja loomakorjused põletatakse. MEV on olemas kuid nende kasutamine ei ole soovitav. EL maades on vaktsineerimine keelatud!!! 32. Lammaste katarraalne palavik On mittenakkav mäletsejaliste, peamiselt lammastel esinev reoviroos, mis iseloomustub palaviku, keele ja suuõõne limaskesta venoosse hüpereemia ning nekrootilise haavandumise, sõrapõletiku ja skeletilihaste düstroofiaga. Kandub edasi Culicoides perekonna putukate vahendusel. Raskemini põevad talled.
difteroidne koliti, täpp- ja triipverevalumid kõikides siseorganites, lümfisõlmed on suurenenud, tumepunased, marmorja pinnaga, serooshemorraagiline pleuriit ja peritoniit, kroonilise kulu korral ulatuslik lümfoidkoe depletsioon ning umb- ja käärsoole nekrootiline põletik. Tõrjeabinõud. Karantiin ja karja likvideerimine. Haigeid loomi ei ravita. Haiged loomad ja nendega kontaktis olnud karjad hukatakse ja loomakorjused põletatakse. MEV on olemas kuid nende kasutamine ei ole soovitav. EL maades on vaktsineerimine keelatud!!! 33.Lammaste katarraalne palavik On mittenakkav mäletsejaliste, peamiselt lammastel esinev reoviroos, mis iseloomustub palaviku, keele ja suuõõne limaskesta venoosse hüpereemia ning nekrootilise haavandumise, sõrapõletiku ja skeletilihaste düstroofiaga. Kandub edasi Culicoides perekonna putukate vahendusel. Raskemini põevad talled.
sisaldavad raskemetalle ja ebaõige suhte pärast võivad halvendada toiduainete kvaliteeti. Väetamisega kaasnev negatiivne mõju tuleneb sellest, et liigse väetise kasutamisega võib saastuda vesi, kus toimub eutrofeerumine, vee õitsemine, toksiine tekitavate bakterite levik, hapnikukadu, kalade surm, ebameeldivused puhkeala kasutajatele. Negatiivseid mõjusid keskkonnale võivad põhjustada peale väetiste ka pestitsiidid, loomakorjused ja silo. Väetiste kasutamine iseenesest ei ole midagi jubedat, kuid hull on asi vale kasutamise korral, mida juhtub siiski. Orgaanilised väetised on head, nt sõnnik, väetusturvas, kompost, haljasväetised. Orgaaniliste väetiste tähtsus Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetisena viiakse mulda. Orgaaniliste väetiste hulka kuulub sõnnik, virts, väetusturvas, mitmesugused kompostid, haljasväetised jt
annaabi.ee 
