AUSTRID , RÕÕNESKARP , KAMMKARP . PEAJALGSETE LIIKUMINE LIIKUMISEKS IMEB LOOM VEE MANTLIÕÕNDE JA SIIS SURUB JÕULISLT VÄLJA . LIIKUMINE TOIMUB RAKETI LIIKUMISE PÕHIMÕTTEL . L AHKSUGULISED LOOMAD : KALMAARID , SEEPIAD , KAHEKSAJALAD . T OITUMINE : UJUVATEST KALADEST JA SELGROOTUTEST . KALMAARIDEL ON KÜMME KOBITSAT , KAHEKSAJALGADEL KAHEKSA KOMBITSAT . KALMAARID ON PAREMAD UJUJAD , KUI KAHEKSAJALAD . KAHEKSAJALAD TOITUVAD MEREPÕHJAS ELAVATEST LOOMAKESTEST . PEAJALGSED KASUTAVAD TINDINÄÄRET VAENLASE EEST PÕGENEMISEKS VÕI SAAGI JAHTIMISEKS .
Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest. Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed ei suuda ujuda, vaid parasiteerivad kaladel. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikseid veeloomi ja vetikaid, ise on toiduks veeloomadele. Peajalgsed elavad meredes. Nad on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud kombitsateks.
· Toiduks väiksemad kalad ja ujuvad selgroogsed · Kümme kombitsat · Ööloom, päeval varjub ja muudab pidevalt värvi http://www.youtube.com/watch?v=__XA6B41SQQ&feature= related Kalmaarid · 10 kombitsat · Silma ehitus sarnane inimsilmale · Saagi püüdmiseks kasutab samuti oma tindipauna http://www.youtube.com/watch?v=Nn-BkBcbqhA Kaheksajalad · 8 kombitsat · Halvad ujujad, head varitsejad · Toituvad merepõhjas liikuvatest loomakestest Suu suunatud alla Armastab end peita igale poole ja maskeerimiseks tõstab iminappadega http://www.youtube.com/watch?v=zr2koXYtCd0 kive http://www.youtube.com/watch?v=73mFCtto9e8 Allikad · http://www.youtube.com/watch?v=t-LTWFnGmeg&feature=related · Bioloogia põhikoolile II (2002) Avita · http://fi.wikipedia.org/wiki/Seepia · http://www.visualphotos.com/image/1x5756349/cuttlefish_sepia_officinalis_mimicry_in_sa nd
sajandi pärisinimene Mina kui inimene olen loomariigi esindaja ning kuulun keelikloomade hõimkonda, imetajate klassi, primaaride seltsi, inimlaste sugukonda ja inimeste perekonda. Oma liigilt olen ma Homo sapiens ehk tark inimene. Inimese kaugeteks eelkäijateks peetakse ahvinimesi, kes elasid umbes 6 miljonit aastat tagasi Ida- Aafrika aladel. Milline on 21.sajandi pärisinimese kujunemislugu? Tänapäeva teadlaste arvates sai inimese arenemine ahvilaadsetest loomakestest alguse palju miljoneid aastaid tagasi. Teadmata põhjuseil hakkas neil arenema aju ning taandarenema mitmed muud, loomadele omased tunnused. See võttis aga kaua aega enne kui kujunes välja tänapäeva nii öelda ,,täiuslikud inimesed". Meie kaugeimad eellased ahvinimesed sarnanesid rohkem ahvile kui inimesele, kuid ajapikku nende oskused täiustusid ning nendest kujunesid osavinimesed ehk Homo habilised, kes õppisid tööriistu valmistama ja sarnanesid seega rohkem inimesele
haistmismeel. Liitsilmad võimaldavad näha kujutisi ja tajuda liikumisi. Vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu. Jõevähi elundkonnad (2) · Seedeelundkond: Sõrgade abil suunatakse toit suuavasse, kus osaliselt toit lõugade abil peenestatakse. Edasi liigub toit makku, kus jätkub toidu seedimine (vajalikke nõresid toodab maks). · Jõevähid toituvad väga mitmekesiselt vetikad, väikestest loomakestest, ka surnud konnad ja kalad. · Erituselundkond: jäägid eritatakse roheliste näärmete kaudu (vedelik, mis eritub on rohelist värvi). · Vereringe: avatud, veri (sinakasroheline) liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. · Hingamine: lõpuste abil, kus toimub vere rikastamine hapnikuga. Jõevähi sigimine · Jõevähid on lahksugulised, viljastumine toimub keha väliselt. · Isane kinnitab seemnerakud emaslooma tagakeha alla.
Kuressaare 2012 SISSEJUHATUS Joonistus: Kristi Jaanus Talvel on looduses vaikne: tundub, et enamik loomi on kas soojale maale kolinud või kükitab hiljukesi urus ja ootab kevadet. Siiski need, kes talveks magama ei heida, tuletavad huvilisele ennast pidevalt meelde. Lumetul ajal ei oska ju arvatagi, kui paljude loomaradadega võib metsaskäija tee ristuda! Üks neist loomakestest, kes talvel aktiivselt tegutseb ja alatasa ka jäljeraja nähtava koha peale jätab, on nirk (Mustela nivalis). 1. SUGULASED Nirk kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda. Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siia kuulub üle kuuekümne liigi eelkõige lihatoidulisi loomi, kes on levinud kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktika ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud.
Pisike raamat, mis mahub hästi taskusse, et loodusesse kaasa võtta, on pühendatud ainult lindudele. See raamat annab ülevaale 300st erinevast linnust. Raamat on jaotatud erinevate lindude järgi- värvulised; kanalised ja teised mittevärvulised; ranna- ja soolinnud; veelinnud; merelinnud; röövlinnud. Iga linnu juures on raamatus ka tema pilt ning olulisemad tunnused. 8) "Lapsepõlv loomariigis" Angela Serena Ildos Raamat, kus põhirõhk on südantsoojendavatel piltidel pisikestest loomakestest looduses. Iga loom on kui ime, omanäoline ja eriline. Ei ole suuremat armastust, kui on ema-armastus. Loomad teevad samamoodi esimesed sammud ja õpivad uusi oskusi läbi kogemuste. Iga pildi juurde on kirjutatud ka mõni huvitav fakt antud looma kohta. 9) "Laste looduseentsüklopeedia" Leslie Colvin, Emma Speare Raamat sisaldab hulgaliselt huvitavat teavet ning erinevaid fakte meid ümbritsevate taimede ja looduse kohta
Õppematerjal 8. klassile LABIDJALGKONNAD elavad USA edelaosa kõrbetes ja veedavad enamiku oma elust maa sees.Vihmade alates ronivad nad välja ning suunduvad ajutistesse lompidesse paarilisi otsima ja kudema.Munadest koorunud kullesed arenevad väikesteks konnadeks vähem kui 10 päevaga.Enamasti toituvad kullesed taimedest ja surnud loomakestest,vahel aga muutuvad mõned neist lihasööjateks, kes võivad rünnata isegi väiksemaid suguvendi.Kiskjad kullesed arenevad teistest kiiremini. HIIDSAMETLESTAD on keskmise viinamarja mõõtu, 1,6 cm läbimõõduga.Nad ronivad maapinnale pärast vihma, et jahtida termiite ,kes siis massiliselt liikvel on.Erepunane värvus hoiatab , et need loomad ei maitse hästi , ning peletab eemale võimalikud vaenlased. MEESIPELGAID leidub PõhjaAmeerikas ja LõunaAafrikas.Osal
Biomassi moodustavad suuremad zooplankterid vesikirbulised ja aerjalgsed. Kuna vesikirbulised on zooplanktoni kõige soojalembesem rühm, siis leidub neid Võrtsjärves ainult soojemal perioodil, maist kuni septembrini. Zooplanktoni üldise hulga aastajalisel muutumisel on suhteliselt selge ja muutumatu iseloom: talvel külmas vees on teda vähe, suvel soojas vees aga palju ning ta on jaotunud ühtlaselt kogu järve ulatuses. Zooplankton koosneb suures osas herbivoorsetest loomakestest, kes toituvad primaar- produtsentidest - vetikatest, ise on ta aga toiduks planktontoidulistele kaladele. Zooplankton on toiduahela keskne lüli ning tema võimsusest vetikasööjana ja sobivusest kalatoiduna oleneb toiduahela efektiivsus. Mida rohkem orgaanilist ainet jõuab vetikatest kaladesse, seda efektiivsem on toiduahel. Ainult suured zooplankterid suudavad süüa vetikaid ning olla kaladele sobivaks toiduks, seega suudavad vaid nemad olla efektiivsed energia transportijad.
Eesti ämblikud (Aranei). Annoteeritud nimestik. Tallinn Esindajad: võrkurlased ristämblik Araneus diadematus, vesiämbliklased vesiämblik Argyroneta aquatica, hiidämbliklased hiidämblik Dolomedes fimbriatus, krabiämbliklased krabiämblik Misumena vatia, hüpikämbliklased. Selts: Ebaskorpionilised Pseudoscorpiones Väikesed, 5-8 mm pikkused välimuselt skorpione meenutavad ämblikulaadsed. Erinevalt skorpionidest puudub neil peenike tagakeha. Elavad kõdus ja toituvad väikestest loomakestest. Majades mõnikord raamatuscorpion Chelifer cancroides. Selts: Koibikulised (Opiliones) Lühikese ovaalse keha ja väga pikkade jalgadega ämblikulaadsed. Pikkade jalgade sirutamine toimub hüdrostaatiliselt. Neid võib leida majaseintelt ja plankudelt.Toituvad väikestest putukatest, aga ka taimejäänustest. Eestis on tavaline koibik (ka koivik) Phalangium opilio. Lestalised Acari Eestis väheuuritud Lestalised kõik kokku 247 liiki, võiks olla 1500 Selts: Nugilestalised Parasitiformes
annaabi.ee 
