Lõuna- Ameerika on enamasti veised seal, kus on rohtla ala. Aafrikas kasvatatakse veiseid ja lambaid enamasti rohtlates ja parasvöötme laialehelises metsas. 2. Miks ei tegeleta Argentina pampa-aladel piimakarjakasvatusega? Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaad. 3. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Venemaa, Hiina, Uus- Meremaa 4. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb kliimast, kliimavöötmetest ning samuti ka sellest, kui tihedasti on asustatud loomakasvatusharude ala. Paikneb ka nii, kui on loomadele paremad kasvutingimused. 5. Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? Vetikad, vähid, krevetid, kalmaarid, rannakarbid, hülged 6. Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel suurenenud
Karjakasvatuse alasid on vähe. Kasvatatakse lihakarja kuna on kuiv ja looduslikud karjamaad. Millistel Põhja- Ameerika aladel poetakse piima-, millistel lihakarja? Põhjenda sellist paiknemist. Piimakarja idaosas, kuna seal on hea rohu kasv. Lihakarja lõuna- ja keskosas, kuna seal on kuiv preesia ala. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Uus- Meremaa, Sise- Aasia, Venemaa, Hiina. Rohtlates ja poolkõrbetes. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Loomakasvatusharud on paiknenud nii kuidas nende loomadel on paremad kasvutingimused. Segatalud * talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Aja jooksul muutusid nad aina tootlikumaks ja müüsid juba suurema osa oma toodangust. Saadud raha eest oli võimalik osta
Toivo Järvis. Parasiitide süstemaatika ja parasitooside nomenklatuur. Tartu, 1997. Parasitooside eestikeelsetel nimetustel on lõpp ,,-oos". parasitooside tõrjemeetmed ---- parasitooside tõrjemeetmete kompleks. Parasitooside tõrjemeetmed koosnevad profülaktikast, immunoprofülaktikast, metafülaktikast ja teraapiast. Vt. ka parasitoosidest tervendamise plaan. parasitoosidest põhjustatud majanduslik kahju. Parasitoosid vähendavad kõigi loomakasvatusharude tootlikkust. Selle tõttu hukkub loomi, praagitakse välja rümpasid ja siseelundeid, pidurdub noorloomade kasv, halveneb söödakasutus, väheneb kehamass, langevad piimatoodang, naha kvaliteet, villa hulk, kanadel munevus. Nakatunud loomade kasutusiga on normaalsest tunduvalt lühem. Parasiidid nõrgestavad organismi vastupanuvõimet teistele haigustele ning raskendavad teiste samaaegsete haiguste kulgu. parasitoosidest tervendamise plaan
loomakasvatuse kogutoodangut iseloomustav näitaja. Nimetatud näitaja kasutamise korral iga loomakasvatustoodangu liigi kohta saadakse erinevad näitajad vastavates mõõtühikutes. Kogutoodang naturaalsetes ühikutes võimaldab hinnata vastava toodanguliigi kasutamise võimalusi (kui palju saame tarbida, müüa või kui palju on vaja antud toodangu liiki vajaduse korral juurde osta jne). Antud näitaja puuduseks on asjaolu, et erinevate (paljude) loomakasvatusharude viljelemise korral iseloomustab loomakasvatuse kogutoodangut suur hulk erinevaid näitajaid. See raskendab ülevaate saamist ettevõtte (riigi) loomakasvatuse kogutoodangust. Eriti tülikas on erinevate ettevõtete (riikide) loomakasvatuse kogutoodangu võrdlemine. Kogutoodang rahalises vääringus võimaldab ühe ainsa arvuga iseloomustada kogu loomakasvatuse kogutoodangut. Seda näitajat on mugav kasutada, kui on vaja
kasutatakse praegu käsitöölõngana villast toodete valmistamiseks. Arvame, et lambanahkadest ja lambavillast valmistatud tooteid (vestid, mütsid, kindad) võib tulevikus kasutada Eesti sõjaväes või piirivalves, mis annaks suuremaid tellimusi vastavate toodete valmistajatele. Mahelambakasvatus Mahelambakasvatus aitab tõsta lambakasvatuse tulukust. 2008. a oli Eestis 33 860 (42,5% lammaste üldarvust Eestis) mahepõllumajanduslike reeglite järgi kasvatatud lammast. Teiste loomakasvatusharude puhul on maheloomade arvukus Eestis veel väike. Näiteks mahekitsi on 17%, maheveiseid 3,4%, piimalehmi 2,9% loomade üldarvust. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Tabel 6. Mahedalt peetavate loomade arv
ületootmisega. Eesti looduslikud tingimused on sobivad lammaste kasvatamiseks. 6 Meie territooriumil on sadu tuhandeid hektareid kasutamata võsastuvaid rohumaid. need alad on sobilikud lambakasvatusega tegelemiseks. Mahelambakasvatus aitab tõsta lambakasvatuse tulukust. 2007.a. oli Eestis 27932 (37,8% lammaste üldarvust Eestis) mahepõllumajanduslike reeglite järgi kasvatatud lammast. Teiste loomakasvatusharude puhul on maheloomade arvukus Eestis veel väike. Näiteks mahekitsi on 16,1%, maheveiseid 6,6%, piimalehmi 2,8% loomade üldarvust. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Märkimata ei saa jätta , et lammas on keskkonnakaitse seisukohalt oluline
annaabi.ee 
