kompensatsiooni saada. Kõik muud eeldused jäävad samaks. Kes teeb selles olukorras pakkumise? Mida saab öelda selle pakkumise kohta? Siis loomapidaja peab maksma maaharjale 3 tonni vilja või 3 $ aastas kahju eest, et kompenseerida 2 veise tekkinud kahju. d) Oletage, et loomad on võimalik tarastada $1 eest aastas. (See on aia ehitamise ja korrashoidmise kulu. Oletage ka, et veistele pole vaja lisasööta anda juhul, kui nad ei söö maaharija põllul.) Mis juhtub, kui loomakasvataja pole kohustatud tekitatud kahju kompenseerima? Oma poolt loomapidaja soovib kasvatada maksimaalse hulga veise siis loomapidaja hakkab kasvatama 4 veist. Sellisel juhul võiks teekkida selline situatsioon, et maaharja jääb ilma tarata, ning tal oleks kahju 10 dollarit. Oleks mõistlikum, et maaharja kompenseerib loomapidajale maa tarastamisega tekkivad kulud. -> ta asendab 10$ vilja hävingu 1$ aastas tarastamiseks.
11. Antibiootikumide mõistliku kasutamise põhiprintsiibid Ainult siis, kui on tegemist bakteriaalse infektsiooniga. Ainult vastavalt tundlikkustestile (laboris isoleerida tekitaja ja määrata tundlikkus). Üks konkreetsesse haigustekitajasse toimiv antibiootikum. Vältida kombinatsioone ja laia spektriga antibiootikume, jätta need reservpreparaatideks. 12. Ravimijääkide toiduainetesse sattumise vältimine - mida saab teha loomakasvataja 13. Vasikate kõhulahtisuse tekkepõhjused On enamjaolt põhjustatud mitme ebasoovitava teguri üheaegsel toimimisel: vead vasikate jootmisel, vead vasikate pidamisel, halb vastupanuvõime, haigustekitajad. Jootmisvigadest tingitud kõhulahtisus. Lehmapiima lahjendamine veega, liiga palju piima ühel jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus,
12 .Antibiootikumide mõistliku kasutamise põhiprintsiibid Ainult siis, kui on tegemist bakteriaalse infektsiooniga. Ainult vastavalt tundlikkustestile (laboris isoleerida tekitaja ja määrata tundlikkus). Üks konkreetsesse haigustekitajasse toimiv antibiootikum. Vältida kombinatsioone ja laia spektriga antibiootikume, jätta need reservpreparaatideks. 13. Ravimijääkide toiduainetesse sattumise vältimine - mida saab teha loomakasvataja keeluaegade jälgimine; keelatud ainete mitte kasutamine (sh ka ravimid, mis pole mõeldud antud loomaliigile kasutamiseks, kui just veterinaar seda ei kirjuta); ravimite kasutamine ainult siis, kui selleks on vajadus (varem nt anti profülaktika mõttes antibiotse, a need jõuavad kõik inimtoitu) 14. Vasikate kõhulahtisuse tekkepõhjused On enamjaolt põhjustatud mitme ebasoovitava teguri üheaegsel toimimisel: vead vasikate jootmisel, vead
suuremate söödakogustega. Sellest tulenevalt toimub nende areng ja kasv kiiremini ja neist saavad paremad lüpsilehmad. Et ahvatleda vasikaid sööma võimalikult palju, söödetakse neile hästi kvaliteetset peenekõrrelist soolaga maitsestatud heina. Heina hoitakse sõimes pidevalt. Jõusööta ja heina söödetakse isu järgi kuni 6-kuuseks saamiseni. Neljanda elukuu lõpul suudab vasikas süüa 1 kg jõusööta päevas, 6-kuuselt 1,5 kg päevas. Kahe aastaga vasikast piimalehmaks Loomakasvataja ei saa vasikast lehma kasvatamisel lubada endale ühtegi viga. Seejuures peab ta vasikakasvatusse investeerima nii oma aega kui raha. Sellise eesmärgi saavutamiseks on tähtis osa nii ternes- kui kogu piimaperioodil tervikuna. Ternespiima tähtsusest on ka eelmistes infolehtedes juttu olnud, piimaperioodil on aga mitu punkti, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata: Täispiima või piimaasendaja söötmine peale ternespiima Vasikate kõhulahtisuse vältimine
annaabi.ee 
