......................................................................................................... 4 1.1 Haigestunud looma(ka inimese) sümptomid.....................................................................4 1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis?............................................ 4 2.Kuidas ennetada marutõve?..................................................................................................... 5 2.1 Mida ette võtta loomahammustuse korral?........................................................................5 3.Metsloomade suukaudne vaktsineerimine............................................................................... 6 3.1 Vaktsiini külvamine......................................................................................................... 6 4.Statistika...................................................................................................................................7 5.Kokkuvõte
Pane haava peale steriilne side Võimalusel aseta haavale külmakompress (geelikott) (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend, et mitte haava hullemaks teha. Valu vastu võib võtta näiteks Paracetamoli või Ibuprofeni Mine traumapunkti, vajadusel teha kaitsesüst ja õmmelda haav (paranemine parem)! Esmaabi järgselt Loomahammustuse korral tee kindlaks, millise loomaga on tegu ja kas loomal on väliseid haigustunnuseid: loom kannatab janu all, suust tuleb vahtu; ta on agressiivne, arg ja tige üheaegselt, sööb kodus ebanormaalselt, 3-5 päeva raevusteb, ulub, lõpuks halvatus ja surm. Varases staadiumis haiget looma on raske tervest eristada. Tee kindlaks, kes on looma omanik ja küsi näha vaktsineerimistunnistust. Inimesel on marutaudi tunnused peaaegu samad nagu loomadel, puudub söögiisu. (Tallinna
Grippi pidasid kõige ohtlikumaks 5% 11. Klassi ja 8% 9. Klassi õpilastest, sest see võib ohtlikuks kujuneda (seagripp). 10 Küsimus 4 : Kuidas viirused peamiselt levivad? Kõige vähem pakuti viiruste levimiseks viisideks väljaheidetega, loomahammustuste ja haavade saastumist mullaga levimist, mis on ka valed vastused. Kõige rohkem arvati, et viirused levivad piisknakkusega (11. klass 77%, 9. klass 75%), sugulisel teel (11. klass 77%, 9. klass 72%), loomahammustuse kaudu (11. klass -73%, 9. klass 70%) ja vere kaudu (11. klass 60%, 9. klass 75%). Sülje kaudu levimist pakkus 36% 11. klassi ja 70% 9. klassi vastanutest. Saastunud vee ja toiduga arvati vastavalt 65% ja 64%. 11 Küsimus 5 : Kas oled kunagi põdenud tuulerõugeid? Kui jah, siis kui vanalt? 86% 11. klassi õpilastest oli põdenud tuulerõugeid ja 14% ei olnud. Kõige noorem vanus, millal neid põeti, oli 4-aastaselt ja kõige vanem 14-aastaselt. Keskmine vanus, millal
kannatanu lähimasse raviasutusse · Roidemurdude korral on valu hingamisel, katsumisel · Roidemurrud ei ole enamasti eluohtlikud, kuid pöördu siiski raviasutusse · Ei tohi lasta kannatanul hüpata või minna sündmuskohalt iseseisvalt 23. Esmaabi koerahammustuse korral Loomahammustuste vigastuse korral on alati oht haigestuda nakkushaigustesse (nt. marutõbi surmav närvisüsteemi viirusinfektsioon). Esmaabi loomahammustuse puhul · Looma poolt põhjustatud haava loputa ohtra jooksva vee all. · Peata tugev verejooks. · Aseta haavale puhas side ning fikseeri see. · Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) · Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend. · Toimeta kannatanu kiiresti lähimasse haiglasse eeskätt ulatusliku või sügava haava korral. Oma transpordi puudumisel kutsu kiirabi. 24
sule lõikehaav kleepplaastriga. Pane haavale puhas nelinurkne lapp või kiirside Kinnita haavalapp rullsideme või kleepplaastriga Lase haaval rahulikult 3-4 päeva paraneda Haavapõletiku tekkel kindlusta arstiabi. 33. Esmaabi koerahammustuse korral Loomahammustuste vigastuse korral on alati oht haigestuda nakkushaigustesse (nt. marutõbi surmav närvisüsteemi viirusinfektsioon). Esmaabi loomahammustuse puhul Looma poolt põhjustatud haava loputa ohtra jooksva vee all. Peata tugev verejooks. Aseta haavale puhas side ning fikseeri see. Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend. Toimeta kannatanu kiiresti lähimasse haiglasse eeskätt ulatusliku või sügava haava korral. Oma transpordi puudumisel kutsu kiirabi. 34. Peaaju vapustus ja põrutus
annaabi.ee 
