kasvuks. (Ülo Oll 1994 ) 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis Lehmad vajavad kõiki toitaineid kindlas koguses. Iga toitaine kontsentratsioon ratsioonis sõltub sellest kui palju sööda kuivainet loom on võimeline sööma. Keskmiselt on piimalehm võimeline tarbima sõltuvalt kehakaalust ja toodangust 34 kg sööda kuivainet iga 100 kg kehamassi kohta. Ratsiooni koostamisel tuleks arvestada loomagrupi keskmise kaalu ja oletatava kuivaine söömusega. Kui lehma kuivaine söömus tõuseb 20 kilolt 22 kilole, võib sööda energiasisaldus olla ~10% madalam, selleks et looma energiatarve sama piimatoodangu korral oleks kaetud. Kui kuivaine söömus jääb arvestatust madalamaks siis sel juhul ei saa loomad toitaineid neile vajalikus koguses, nende toodang langeb, nad hakkavad kasutama kehavarusid ning kõhnuvad. Lühidalt tähendab see, et lehmad ei lüpsa enam loodetud tasemel. Selline
embrüoloogia rajaja. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Esiteks embrüonaalse arengu jooksul moodustuvad esialgu üldised, suurele loomagrupile ühised ja samaaegselt embrüonaalse ehituse poolest lihtsad morfoloogilised tunnused; edasise arengu käigus jätkub esmaste algmete diferentseerumine, ühtlasi kujunevad nõnda järk-järgult välja antud loomagrupi alagruppide eritunnused. Teiseks embrüonaalse arengu jooksul tekivad embrüol nende taksonoomiliste grupeeringute konkreetsed tunnused, millesse ta kuulub; embrüo ei läbi arenguteel teiste taksonoomiliste vormide seisundeid. Kolmandaks kõrgemate loomade embrüod ei sarnane arengu jooksul teiste madalamate täiskasvanud loomadega, vaid hoopis nende loodetega. Tuginedes Pasteuri töödele ja omaenese tähelepanekutele, tuli inglise kirurg Joseph Lister
motoorika ning mikrofloora. Söötmisstress tekib ratsiooni järsu muutuse, söötmisreziimi rikkumise korral. Sead on monogastrilised loomad ja sellest tulenevalt kantakse paljud söödaratsiooni kompo- nendid kiiresti lihas- ja rasvkoesse, mis hiljem mõjutavad sealiha kvaliteeti. Pidamisviiside mõju liha kvaliteedile Sigu tuleb pidada tingimustes, mis tagaksid nende normaalse söötmise, keskkonna parameetrid ning vastaksid antud loomagrupi vajadustele. Viimase kümnendi kestel on tarbijad muutunud palju teadlikumaks sellise faktori suhtes, nagu eetiline loomakasvatus, loomade heaolu, looduslähedane tootmine ja liha sensoorsed tunnused. Seega, ekstensiivne tootmine, nagu vabapidamine või teised keskkonnasäästlikud tootmisvormid, ning sigade söötmine looduslike söötadega on saanud Euroopa ja Põhja- Ameerika sealiha tootmise uueks suunaks. Loomade transport ja tapaeelne pidamine mõju liha kvaliteedile
et tagada seedetrakti motoorika ning mikrofloora. Söötmisstress tekib ratsiooni järsu muutuse, söötmisrežiimi rikkumise korral. Sead on monogastrilised loomad ja sellest tulenevalt kantakse paljud söödaratsiooni komponendid kiiresti lihas- ja rasvkoesse, mis hiljem mõjutavad sealiha kvaliteeti. Pidamisviiside mõju liha kvaliteedile Sigu tuleb pidada tingimustes, mis tagaksid nende normaalse söötmise, keskkonna parameetrid ning vastaksid antud loomagrupi vajadustele. Viimase kümnendi kestel on tarbijad muutunud palju teadlikumaks sellise faktori suhtes, nagu eetiline loomakasvatus, loomade heaolu, looduslähedane tootmine ja liha sensoorsed tunnused. Seega, ekstensiivne tootmine, nagu vabapidamine või teised keskkonnasäästlikud tootmisvormid, ning sigade söötmine looduslike söötadega on saanud Euroopa ja Põhja-Ameerika sealiha tootmise uueks suunaks. Loomade transport ja tapaeelne pidamine mõju liha kvaliteedile
rikkumise korral. Tapasigade puhul on lühikeste transpordikauguste korral võimalik söötmisstressi viia minimaalseks võttes arvesse tõenäolist tapmise aega. Sealiha toiteväärtust on võimalik parandada läbi õige söötmisstrateegia ilma et mõjutataks lipiidide oksüdatsiooni ebasoodsalt. Pidamisviiside mõju Sigu tuleb pidada tingimustes, mis tagaksid nende normaalse söötmise, keskkonna parameetrid ning vastaksid antud loomagrupi vajadustele. Vabalt peetavate sigade liha rasvhappelises koostises on leitud rohkem mitteküllastunud rasvhappeid kui traditsioonilisel viisil kasvatatud sigadel .Eeltoodu suurendab lipiidide oksüdatsiooni riski ja tekitab pehmemat rasva ja seega halvendab sealiha kvaliteeti Vabalt peetavad sead on suurema tailiha osakaaluga ja suurema rümba müügiväärtusega tänu raskematele sinkidele ja suurematele seljalihastele võrreldes tavalise Loomade transport ja tapaeelne pidamine
annaabi.ee 
