3) N- testri abil. 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel 29. Bakterväetised ja nende kasutamine 30. Haljasväetiste kasutamine põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N'i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. · Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. · Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. · Külv kattevilja alla. Järgmine aasta on kasvujõus, sügisel küntakse sisse. · Niitehaljasväetis. Ebaotstarbekas. Niidetakse, kogutakse, laotatakse teisele põllule
3) N-testri abil. 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel 29. Bakterväetised ja nende kasutamine 30. Haljasväetiste kasutamine põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N'i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. · Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. · Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. · Külv kattevilja alla. Järgmine aasta on kasvujõus, sügisel küntakse sisse. · Niitehaljasväetis. Ebaotstarbekas. Niidetakse, kogutakse, laotatakse teisele põllule ja küntakse sisse.
P puudus peete, tomat, naeris, õunapuu. K puudus kartul, peet, lutsern, kapsas, punane sõstar ja ka õunapuu. 30. Haljasväetise kasutamine. põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N’i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. *Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. *Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. *Külv kattevilja alla. Järgmine aasta on kasvujõus, sügisel küntakse sisse. *Niitehaljasväetis. Ebaotstarbekas. Niidetakse, kogutakse, laotatakse teisele põllule ja küntakse sisse. *Kombineeritud. Esimene niide söödaks, ädal küntakse mulda. 31
Maanteeäärsed (asfalt-, kruusatee) loodusliku taimkattega alad, hekid Põllumajandus: Salevere, Mihkli Salumäe, Vilsandi, Vaika). Teeperv N2O (dilämmastikoksiid) atmosfääri põllumajandusest (väetamine), Devon 416-359 milj. a.t. Veekogude äärsed loodusliku kooslusega alad. biomassi põletamisest, loomafarmidest jm. Eesti sel ajal Põhja-Aafrika laiusel Ei pea olema pidev. · Mineraalsete lämmastikväetiste tootmine õhulämmastiku sidumise Eesti ala osaliselt maismaa Kaledoonia kurrutus (ka Skandinaavias) Kui mittepidevad paigased sobivamad mingile liigile, siis täidavad kaudu. Settisid liivad, aleuriidid, savid
Transport Autoliiklus annab kuni 80% CO2 ja 60% lämmastikoksiidide transpordisektorist pärinevast koguheitekogusest, samuti tuleb transpordist märgatav osa CO ja LOÜ heitkogusest Ohud Transpordist tulenev süsihappegaas on üks põhilisi kasvuhooneefekti põhjustajaid. Lämmastikoksiididel on oluline roll hapestumisprotsessides. Põllumajandus Ligikaudu 90% kogu Euroopa ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb loomafarmidest. Ohud Taime ja viljakasvatuses kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu naabruses olevates ökosüsteemides, samuti levivad atmosfääri ning sademete kaudu kaugustesse, olles üheks piiriülese õhusaaste põhikomponendiks. Hüdrosfäär on katkendlik kiht Maa atmosfääri ja litosfääri vahel, tahke ja vedel vesi. Kogumass on 1,4.1021 kg = 1,4.1018 tonni (~3/4 maismaast on mered ja ookeanid)
Akuutne mürgisus - Äge mürgisus, mõjub kahjulikult juba lühiajalisel eksponeerimisel organismidele. Krooniline toksilisus - Kestev mürgisus, kahjustav toime organismidele ilmneb vaid kauakestval või püsival ekspositsioonil. Eksponeerimise tase - alampiir, mille juures ei täheldata kahjustavat mõju ja tase ,mille ületamisel ilmneb oluline kahjustav toksikoloogiline toime. 3.1 Punktreostusallikad Kindla asukohaga seotud reostus, nt. tööstusettevõttest, loomafarmidest vms. Piiritletud koldeid moodustav reostus, mida on võimalik kontrollida, koguda ja puhastada nagu : · olmereovesi · tööstuste reoveed · reovee puhastusjaamade heitvesi · sõnnikuhoidlad Reostuskoormuse määramine suhtelisel lihtne: · Olemas puhastustehnoloogiad, "raha", investeeringud · Kehtestatud saaste load, IPPC · Kehtestatud normatiivid toodangu ühiku kohta · Kehtestatud ELV- emissioonide lubatavad väärtused-"toruotsa " kontroll
annaabi.ee 
