Ka tugevaimad argumendid ei tõesta midagi, kui neid ei toeta kogemused. Bacon oli eriti huvitatud valgusest. Ta esitas küsimuse, miks küünal pööratakse tagurpidi, kui seda läbi vee vaadelda. Roger Bacon mõistis, et vikerkaar ei ole füüsiline objekt, vaid valguse poolt tekitatud efekt silmas. Oma laboris suutis ta isegi luua vikerkaare. Ta arvutas välja vikerkaare maksimaalse kõrguse taevas. Roger Bacon nägi ette ka tehnika arengut- kaarikud, mis liiguvad loomadeta (autod), lendavad masinad (lennukid) ja masinad vees liikumiseks (laevad). Aeglaselt kuid kindlalt asendus jumalik maailm loodusliku (looduse poolt loodud) maailmaga. Maailma vaadeldi, analüüsiti ja mõõdeti. Keskaegne Euroopa muutus kaasaegse teaduse ja tehnoloogia keskuseks.
1944. aastal ei olnud maalimasõda veel läbi. Säilis lootus, et lääneriigid tulevad Baltikumile siiski appi ja seda oodati mõnda aega pärast sõdagi. Metsad olid täis metsavendi, kes ootasid liitlaste dessanti. Peagi selgus, et asjata ning sõda Eesti metsades võttis meeleheitliku värvingu. Metsavendluse selgroo murdis lõplikult 1949.aasta küüditamine. Sellega löödi põrmu ka eesti küla või õigemini eesti talu, mis siitpeale muutus maata ja peaaegu loomadeta kolhoosipereks. Kolhoosikord tähendas ka maaelu senise infrastruktuuri purustamist. Nii maal kui linnas rakendus totaalne meelsuskontroll, mille eest hoolitses Nõukogude julgeolek oma vabatahtlikult ja sunniviisiliselt värvatud agentide abil. Stalisnismi ideoloogiline ja füüsiline julmus ei leevendanud, vaid aina tugevnes, saavutades haripunkti Stalinismi surma eel 1950. aastate alguses. Siis korraldatud ulatusliku kampaania käigus kõrvaldati ühiskondlikust elust või üldse elust nn
teraskonteineritesse, kus neil polnud vett, toitu ega hapnikku. Need katsed inimestega on andnud teadlastele hindamatuid teadmisi sellest, kuidas astronaudid kitsas kosmoselaevas reageeriksid, kui neil pole võimalik väljastpoolt abi saada. Antud töös sain teada, kuidas uuriti planeet Marssi. Esiteks hakati Maal ettevalmistusi tegema, milleks olid erinevad katsed inimestega. Saadi teada , et inimestel tekib stress ilma taimede ja loomadeta ning, kui inimene panna teraskonteinerisse luku taha, hakkab ta igatsema loodust, linnulaulu, tuule kohinat- kõike mida inimene järgi ei suuda teha. Teiseks hakkasid teadlased uurima Marssi: milline on tema pealispind, millest see koosneb ja mis selle all on. Saadi teada, et Marsil on kaks poolkera, mis on väga erinevad. Kolmandaks hakkasid teadlased mõtlema välja plaane, kuidas Marss vallutada. Nad jõudsid järeldusele, et Marsile on võimalik teha Maa kliima,
Põhjasõja ajal vihaseim intriigipuhuja Rootsi vastu. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal: Eestimaal uuendatud maakorraldus, Liivimaal maapolitseikorraldus. Vakuraamat: Kõik talude koormised märgiti sinna ülesse, vastavalt talude kandevõimele. See piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Rakmetegu: Talumajapidamisele kõige koormavam, 3-6 päevaks nädalas tuli mõisasse saata mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu: Ainult mees, ilma loomadeta. Mõisavoor: Talvine. Hullem kui abitegu. Abitegu: Hooajaline kiireloomuline töö. Rootsi riigi viljaait: Nii nimetati Baltimaid, kuna siinsetest väjaveoartiklitest oli suurim teravili. Vahel isegi 85%. 1695.-1697. aasta näljahäda: Suur nälg. Ikaldus kahel aastal. Heina ei saand teha. Inimesed surid. Linnadest ka abi ei saand kuna seal valitsest ka näljaoht. 20% rahvast suri (70 000- 75 000) 25. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal
kuulutati seavabaks! Mõnigi metsakasvataja tapaks meelsasti kõik kitsed, kuna need söövad ära puuistikud. Haned hävitavad orase. Hülged rebivad katki kalavõrgud ja kalurid neid 19 kassinäolisi loomi teatavasti salaja ka notivad. Loomad ei saa aru majandustegevusest, süües sealt, kus on mugav ja maitsev. (Pilvre 2007) Loomad on Eesti inimesele sageli vaenlased, kellest vabanemiseks kasutatakse tugevama õigust ja luba tappa. Loomadeta loodus oleks mugav ja rahulik, mõnus keskkond majandustegevuseks. Elust kaugenenud linlane ehk kontorirott tõrgub mõistmast loomade tapmist ka loodusliku tasakaalu reguleerimiseks. (Pilvre 2007) Jahinduse mainet kahjustavad ka salakütid. Salakütt on jahieetika suurim vaenlane. Ta on isik, kes loata jälitab, püüab, surmab või omandab ulukeid; kes loata võõral jahialal heitsarvi ja jahilindude mune omandab või kaitse alla kuuluvate röövlindude munakurni hävitab