tragöödia kohta. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule. Keskajal usuti, et Aristotelese kirjutistes on kirjas peaaegu kogu tõde, mida inimkonnal tarvis läheb. Mõtlemise vorme uurides rajas ta formaalse loogika(mõisteõpetus, süsteemse mõtlemise alustest ehk esimeses tähenduses teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest (mõtlemistehnikad)) mis oli ainus formaalloogiline õpetus 19.saj. keskpaigani. Keele- ja loogikavorme pidas ta ühtlasi olemise vormideks, seepärast seondub tema loogika tihedasti tunnetusteooria ja elamisõpetusega. Aristoteles näitas, kuidas kahest väitest võib vältimatult järelduda kolmas. Näiteks kui me teame, et "inimene on mõistusega olevus" ja et "Sokrates on inimene", siis järeldub sellest, et "Sokrates on mõistusega olevus. See polnud kreeklastele muidugi varemgi tundmatu, kuid Aristoteles oli esimene kes need reeglid selgelt sõnastas ja kirja pani. Väga suurt
loetavad. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule nagu psüholoogia, bioloogia, ideeõpetus. Keskajal usuti, et Aristotelese kirjutistes on kirjas peaaegu kogu tõde, mida inimkonnal tarvis läheb. Ta on kirjutanud üle 400 teose. Mõtlemise vorme uurides rajas ta formaalse loogika, mis oli ainus formaalloogiline õpetus 19.saj. keskpaigani. Keele- ja loogikavorme pidas ta ühtlasi olemise vormideks ning seepärast seondub tema loogika tihedasti tunnetusteooria ja elamisõpetusega. Aristoteles näitas, kuidas kahest väitest võib vältimatult järelduda kolmas. See polnud kreeklastele muidugi varemgi tundmatu, kuid Aristoteles oli esimene, kes need reeglid selgelt sõnastas ja kirja pani. Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni
"Organoniks"; "Füüsika", "Nikomachose eetika" (pojale pühendatud), "Poeetika" (sellega rajas kunsti- ja eriti draamateooria alused) ja "Poliitika". A. süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule. Mõtlemise vorme uurides rajas formaalse loogika, mis jäi ainukeseks kuni XIX saj. keskpaigani. Ta loogika seostub tunnetusteooria ja elamisõpetusega, kuna pidas keele- ja loogikavorme ühtlasi olemise vormideks. A. sõnastas esimesena täpselt induktsiooni ja deduktsiooni erinevuse, esitas üksikasjaliku süllogismide õpetuse (kui A=B ja B=C, siis A=C) ning üsnagi täpse tõendusteooria. A. filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Arvustas Platoni ideeõpetust, eitades, et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumaltult (materialistlik vaade). Kosmoloogias arendas geotsentrilist maailmasüsteemi,
435. e.Kr. Lütseumi. Oli pigem loogik-teadlane, kui filooof-moralist. Aristotelese saavutused on loogika, füüsika, bioloogia ja humanitaarteaduste alal. Tema põhimõteliselt need distsipliinid rajaski, lisaks kasutas veel metafüüsika mõistet kõige selle jaoks, mis eelnevasse ei mahtunud. Aristoteles oli esimene suur entsüklopedist. Aristoteles rajas formaalse loogika (ainus vastava valla õpetus kuni 19. sajandini...). Keele- ja loogikavorme pidas ühtlasi olemisevormideks. Klassifitseerija. Küsis, mille poolest asjad sarnased ning mille poolest erinevad. Aristoteles võttis omaks nelja elemendi (tuli, õhk, vesi ja maa) ning lisas sinna viienda eetri kõrgemate sfääride jaoks. Arvustas Platoni ideedeõpetust. Eitas, et ideed saavad olla eraldi meeleliselt tajutavaist asjust. Asjad tema arvates vormist (morphe) ja mateeriast (hyle). Vorm idealistlik moment objektide juures hing või siis kvaliteet, põhjus või eesmärk
annaabi.ee 
