PROPOSITSIOON(väitlause sisu, mis pole seotud konkreetse keele või ütlemisviisiga). Eesti keelses predikaatloogikas on väljendil lause veel tähendus KINNINE VALEM. Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning JÄETAKSE VÄLJA KÜLLALDASE ALUSE SEADUS, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. 3) MITTEKLASSIKALINE LOOGIKA – jaguneb omakorda üldistatud loogikateks(nt modaalloogika, interrogatiivloogika jt.) ning hälbinud loogikateks(intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt.). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist(nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõesväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid(nt modaalloogika)
Aristotelese loogikat ning selle edasiarendusi tuntakse ka nime all traditsiooniline loogika. Kuni XIX sajandi keskpaigani oligi see pea ainus loogika, mida üldiselt tunti. XIX sajandi teisel poolel hakkas arenema kaasaegne loogika, mis tunneb rohkem loogikareegleid kui Aristotelese loogika. Kaasaegset loogikat tuntakse ka nime all matemaatiline loogika. Kaasaegse loogika jaotatakse klassikaliseks loogikaks ja arvukateks mitteklassikalisteks loogikateks. Klassikaline osa koosneb lausearvutusest ja predikaatarvutusest ning peab kinni Aristotelese loogika kolmest põhiseadusest. Mitteklassikalised loogikad aga kas rikuvad mõnda neist kolmest põhiseadusest või siis tegelevad küsimustega, mida varem polnud põhjalikult uuritud. Seejuures on nii mõnegi mitteklassikalise loogika juuri leitud juba antiikajast, kaasaarvatud Aristotelese enda kirjutistest. Aristotelese loogika jaguneb kolmeks osaks: 1. Järeldusõpetus e. süllogistika 2
predikaatloogika, kuna lausearvutus on esitatav predikaatarvutuse osana. Klassikalises loogikas on väljend lause sama tähendusega, mis propositsioon (väitlause sisu, mis pole seotud konkreetse keele või ütlemisviisiga). Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning jäetakse välja küllaldase aluse seadus, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. Mitteklassikaline loogika jaguneb omakorda üldistatud loogikateks (nt modaalloogika, eroteetiline loogika jt) ja nn hälbinud loogikateks (intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist (nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõeväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid (nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast,
predikaatloogika, kuna lausearvutus on esitatav predikaatarvutuse osana. Klassikalises loogikas on väljend lause sama tähendusega, mis propositsioon (väitlause sisu, mis pole seotud konkreetse keele või ütlemisviisiga). Klassikalises loogikas järgitakse loogika kolme esimest põhiseadust ning jäetakse välja küllaldase aluse seadus, sest klassikaline loogika ei käsitle propositsioonide ning maailma vahelisi seoseid. Mitteklassikaline loogika jaguneb omakorda üldistatud loogikateks (nt modaalloogika, eroteetiline loogika jt) ja nn hälbinud loogikateks (intuitsionistlikud loogikad, kvantloogika jt). Üldistatud loogikad lähtuvad peamiselt küll klassikalisest loogikast, kuid loobuvad mõnest loogika põhireeglist (nt hägusloogikas modifitseeritakse arusaama lause tõeväärtusest ning loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid (nt modaalloogika)
annaabi.ee 
