passaattuultest, laiuskraadidest ja hoovustest. 10. Kokkuvõttes tekitas raamat siiski suhteliselt suurt hämmastust kõige üllatavam oli näiteks iiri munga Brendani hüpoteetiline reis Ameerikasse, kes tegi seda mõne kerge laevaga. Raamat pani ka tihti mõtlema selle peale, kui suur on siiski inimkonna tahe leida uusi kohti ja uusi maid ning avastada. Ülimalt huvitavad olid ka meresõiduinstrumentide, vahendite, loogikate jms kirjeldused. Midagi otseselt ebahuvitavat või igavat selles raamatus justkui ei olnudki.
,,Ma tean, et ma midagi ei tea" · Platon 7 35 filosoofilist dialoogi Platooniline armastus Rajas akadeemia · Aristoteles Oli 20 aastat Platoni akadeemia õpilane Aleksander Suure õpetaja Asutas Ateenas Lykeioni (gümnaasiumi) Pani aluse loogikate, eetikale, keeleteadusele, bioloogiale ja kosmoloogiale Vana-Kreeka tragöödia o Aishylos · Teosed: ,,pärslased", ,,dresteia" · Uuendused: 2 näitlejat · Iseloomulikku: harmoonia stabiilsus, ühiskondlikud huvid o Sophokles · Teosed: ,,kuningas Oidipus", ,,antigone" · Uuendus: näitlejate arv · Iseloomulikku iga tragöödia oli iseseisev tevik. Koori roll väheneb o Euripides
aadliseisusele meeltmööda. Kaotati ka tollipiirid keisririigi sees. 1776 jõustus uus kriminaalkoodeks. Maria Theresia laiendas ka rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. Prantsuse valgustus Valgustusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. 18. Sajandit nimetetakse valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis tõstis esile inimmõistuse. Descartes astus välja Aristotelese loogikate vastu ning rõhutas, et teadmiste aluseks on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks oli tema sõnul vaja kahelda kõiges. Sellest lähtuvalt tuletas ta oma filosoofia põhiprintsiibi Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas). Hinnangute peamiseks kriteeriumiks oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus, sest see oli täis mõstlikkust.
Aristotel- ese kolm "mõtlemisseadust", samasusseadus, välistatud kolman- 10 Alfred J. Ayer da seadus ja vasturääkivusseadus on lülitatud sellesse süsteemi, kuid neid ei peeta tähtsamaks kui teisi analüütilisi propositsioone. Neid ei arvestata süsteemi eelduste hulka. Ning Russelli ja Whi- teheadi süsteem ise on arvatavasti ainult üks paljude võimalike loogikate hulgas, millest igaüks koosneb tautoloogiatest, mis on loogikule sama huvitavad kui meelevaldselt valitud aristotellikud "mõtlemisseadused".3 Ent Russell ei rõhuta piisavalt üht asjaolu -- kui ta seda üleüldse märkab --, nimelt et iga loogiline propositsioon on keh- tiv iseenesest. Ta kehtivus ei sõltu mingisse süsteemi lülitatusest ega tuletatusest mingitest iseenesestmõistetavaks peetavatest pro- positsioonidest. Loogikasüsteemide konstrueerimine on kasulik
tuleb otsida väidete sisuga seotud asjaoludest, mitte mõtlemisest. 3 Loogikaharudest Võib vaielda, kas loogika on tervik, mis jaguneb loogikaharudeks, või on olemas perekond erinevaid loogikaid, mida saab kokku võtta üldnimetuse loogika alla. Võib-olla on siiski ülevaatlikum rääkida loogikaharudest kui loogikate kimbust. Loogika hargnemist on eri allikates käsitletud erinevalt. Meie võtame aluseks S. Haacki ,,Loogika filosoofias" esitatu, mille eeskujul saab loogikat jaotada traditsiooniliseks, klassikaliseks ja mitteklassikaliseks. Ajalooliselt oli esimene loogika Aristotelese loogika, mis arenes edasi nn traditsiooniliseks loogikaks. Traditsiooniline loogika koosneb peamiselt aristotellikust süllogistikast ning sellega seotud väite- ja mõisteõpetusest
W. Leibniz (1646-1716). Seaduse kuuluvus traditsioonilisse loogikasse on vaieldav, sest kolm esimest reeglit käivad vaid mõtlemise kohta, kuid küllaldast alust tuleb otsida väidete sisuga seotud asjaoludest, mitte mõtlemisest. 3 Loogikaharudest Võib vaielda, kas loogika on tervik, mis jaguneb loogikaharudeks, või on olemas perekond erinevaid loogikaid, mida saab kokku võtta üldnimetuse loogika alla. Võib-olla on siiski ülevaatlikum rääkida loogikaharudest kui loogikate kimbust. Loogika hargnemist on eri allikates käsitletud erinevalt. Meie võtame aluseks S. Haacki ,,Loogika filosoofias" esitatu, mille eeskujul saab loogikat jaotada traditsiooniliseks, klassikaliseks ja mitteklassikaliseks.Ajalooliselt oli esimene loogika Aristotelese loogika, mis arenes edasi nn traditsiooniliseks loogikaks. Traditsiooniline loogika koosneb peamiselt aristotellikust süllogistikast ning sellega seotud väite- ja mõisteõpetusest
annaabi.ee 
