kompromisslahendusega) Fan-in – liiga suurte sisendarvude korral mõjutab negatiivselt look- ahead carry kiirust. 32. Millise loogikaväratiga sai moodustada summaatorist summaator-lahutaja? XOR 33. Mis on ja millega tegeleb: • ALU, • Kooder / dekooder / prioriteedi kooder, • Koodi konverter, • Komparaator (millises astmes on vaja edasi kanda võrdne signaal?), ALU - aritmeetika-loogikaplokk - kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa Kooder - Riist- või tarkvara, mis muundab andmed ettenähtud viisil mingiks koodiks, näit. helisignaali teisendamisel analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist Dekooder - Seade või programm, mis teisendab kodeeritud andmed tagasi esialgsesse vormingusse. • Tuntud ka kui koodimuundur. Ülesandeks on teisendada ühte koodi teiseks nende koodide omavahelise teisendusreeglite alusel.
Sisendi valikuks on juhtsisendid
s0, s1 jne. Tavaliselt on n juhtsisendi korral 2^n andmesisendit. MUXi võib vaadelda
kui lülitit, aga info liigub vaid ühes suunas (sisendist väljundisse). Sisendi väärtusega
juhitakse vastava väljundi väärtust. MUX võimaldab realiseerida suvalisi
kahendfunktsioone.
Aritmeetika-loogikaplokk (ALU) - Kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulka
aritmeetika- ja loogikaoperatsioone. Need on baasoperatsioonid, mida tehakse
protsessoris otse riistvaras (liitmine, lahutamine jt aritmeetika poolelt. EI, JA, VÕI jne
loogika poolelt). Eri tehete selekteerimiseks on ALUl multipleksor. Skeem:
Võrdlusskeem - Ette nähtud kahendarvude võrdlemiseks. Sellega saab võrrelda
suvalise järgulisusega kahendarve. Arv A on a1a0, arv B on b1b0, kui A
Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu reigistrit ning vahemälu. CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori põhikomponent on aritmeetika-loogikaplokk (ALU - Kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk (See osa protsessorist, mis leiab üles, analüüsib ja täidab kõik programmis sisalduvad käsud), mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral pöördub täitmiseks ALU poole. Registreid kasutatakse, tulemite või tehete lühiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid oleksid kiirelt saadavad järgmiseks tehteks.
Andmekommutaator, mis võimaldab edastada loogilise väärtuse (0 või 1) mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendi valikuks on juhtsisendid S0, S1 jne. Tavaliselt on n juhtsisendi korral 2n andmesisendit. Info liigub ainult ühes suunas (sisendilt väljundisse). Võimaldab realiseerida suvalisi kahendfuntsioone. Demultipleksoris on 1 andmesisend, juhtsisendid ja mitu andmeväljundit. 2.5. ALU – Aritmeetika-loogika seade Kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulga aritmeetika- ja loogikaoperatsioone (baasoperatsioonid) protsessoris otse riistvaras. Iga operatsiooni jaoks on ALUs oma loogikaskeem. ALU-l puudub mälu omadus. Alu on kahejärguline. Kõikide järkude realiseerimiseks on identsed loogikaskeemid ja järgulisuse suurendamiseks tuleb neid paralleelselt rohkem ühendada. 2.6. Dekooder Kahendarvude dekodeerimisel tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ( n sisendi korral 2n väljundit)
pangaautomaadid, piletiautomaadid ja muud välitingimustesse paigaldatud seadmed. Induktsioon-puuteekraanid Induktsioon-puuteekraan on integreeritud ekraaniga graafikatahvel. Need ekraanid reageerivad ainult spetsiaalse pliiatsi peale. Kasutatakse, kui on vajalik seadme reageerimine vaid pliiatsiga (mitte käega) vajutuse peale: high-end klassi kunstitahvlid, mõned tahvel-PC mudelid. Aritmeetika-loogika seade (ALU). ALU on kombinatsiooniskeem, mis teeb teatud hulka aritmeerika ja loogikaoperatsioone. Need on baasoperatsioonid, mis tehakse protsessoris otse riistvaras. Näiteks liitmine, lahutamine aritmeetika poolelt ja EI, JA, VÕI loogika poolelt. Iga operatsiooni jaoks on ALUs oma loogaikaskeem. Operatsiooni valikuks kasutatakse multipleksorit. Vahemälu (Cache) organiseermine: otsevastavuse, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Vahemälu organiseerimine kolmel viisil: Assotsiatiivne vahemälu kontroller võib põhimälust võetud ploki paigutada vahemälu piires kuhu tahes
Suurem surve, suurem laeng. Puutekoha kohta on nurkades asuvatel anduritel erinevad surved, mille järgi tehakse kindlaks puutepunkt. Puutematerjaliks võib olla suvaline materjal. Puudutada võib ükskõik millise esemega, kuid ei registreerita mitut samaaegset puudet. XXI 1. Loendurid. VT II piletit 2. Adresseerimisviisid. VT II piletit 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. VT II piletit XXII 1. Aritmeetika-loogika seade (ALU). Kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulka aritmeetika- ja loogikaoperatsioone (baasoperatsioonid, otse riistvaras – liitmine, lahutamine, JA-, EI-, VÕI). Dekooder määrab, millist operatsiooni hakatakse täitma. Operandid on k-järgulised kahendarvud ning ka 33 resultaat on k-järguline kahendarv. Iga operatsiooni jaoks on loogikaskeem. Kui operatsioon on valitud, määrab loogikaskeemi väljund kogu ALU väljundi väärtuse. Valik tehakse dekoodri
Jõutundlik puuteekraan. Kasut pangaautomaatides jne. Puutepind kinnitatakse piesoanduritele, mis muudavad füüsilise jõu elektrisignaaliks. Mida suurem surve, seda suurem on tekkiv laeng. Pilet 22 1. Aritmeettika-loogika seade (ALU). 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne 3. Printerid. Aritmeettika-loogika seade (ALU). ALU on kombinatsiooniskeem, mis teeb teatud hulka aritmeetika- ja loogikaoperatsioone. Need on baasoperatsioonid, mida tehakse protsessoris otse riistvaras. Tabelis määrab M, ks tegemist on aritmeetika või loogikarežiimiga ning konkreetse operatsiooni määravad sisendite Sn- 1 kuni S0 väärtused. Iga operatsiooni jaoks on ALU-s oma loogikaskeem. ALU on kombinatsiooniskeem ja tal puudub mälu omadus. ALU on kahejärguline. Kõiki operatsiooni realiseerivad sõltumatud loogikaskeemid, ja kui on vaja realiseerida ALU tuleb vaid
ka eestikeelne sõna arvuti. Paar aastakümmet tagasi kasutati eesti keeles ka sõna raal. Seda seoses tolleaegsete suurte ja kohmakate arvutite (nn. Mainframe) nimetusena. Rääkides elektronarvutitest, mille esiisaks oli arvuti ENIAC , siis nende tööprintsiibid töötas välja ja esitas 1945.a. kuulus USA matemaatik John von Neumann. Vaatleme lühidalt neid printsiipe. Neumann'i järgi koosneb arvuti järgmistest seadmetest: aritmeetika - loogika seade - täidab aritmeetika ja loogikaoperatsioone juhtseade - organiseerib programmi täitmise mäluseade või mälu - programmide ja andmete hoidmiseks sisend-väljundseadmed - info sisestamiseks ja väljastamiseks Arvuti mälu koosneb mälupesadest, millistel igal on kindel järjekorra number e. aadress. Mälu on mõeldud andmete ja programmi korralduste (e. käskude ) hoidmiseks. Mälupesade sisu peab olema kättesaadav ka arvuti teistele komponentidele.
annaabi.ee 
