Näited Kolm kurti inimest ajaloos on olnud muusikaliselt andekad. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Väga nõrk Üheksakümmend üheksa protsenti kurtidest inimestest on muusikaliselt andetud. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andetu. Tugev deduktiivselt kehtetud mõlemad Fotosüntees toimub ainult taimedes. Kaktused on taimed. Kaktustes toimub fotosüntees. deduktiivselt mittekehtiv, kuna ei toimu KÕIGIS taimedes Loogikaline väärus Lause on loogikaliselt väär parajasti siis, kui see lause ei saa olla tõene, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt jaatada. Näited On olemas maa, mis ei ole maa. Päike on täht ja päike ei ole täht. Mõni mees on isa, kuigi ükski isa ei ole mees. Loogikaline tõesus Lause on loogikaliselt tõene (on tautoloogia) parajasti siis, kui see lause ei saa olla väär, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt eitada. Näited Roos on roos. Täna on esmaspäev, kui täna ei ole mõni teine päev.
Arutlus on deduktiivselt korrektne parajasti siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed. Vastasel juhul on arutlus mittekorrektne. Näide Tallinn on Eesti pealinn. Eesti pealinn asub riigi loodeosas. Tallinn asub Eesti loodeosas. Eriline näide C vitamiin aitab külmetuse vastu. C vitamiin ei aita külmetuse vastu. C vitamiin on kasutu. Loogikaline väärus Lause on loogikaliselt väär parajasti siis, kui see lause ei saa olla tõene, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt jaatada. On olemas maa, mis ei ole maa. Päike on täht ja päike ei ole täht. Mõni mees on isa, kuigi ükski isa ei ole mees. Loogikaline tõesus Lause on loogikaliselt tõene (on tautoloogia) parajasti siis, kui see lause ei saa olla väär, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt eitada. Roos on roos. Täna on esmaspäev, kui täna ei ole mõni teine päev.
Antud juhul jäävad kitsaks hulgateooria raamid, millised ei võimalda 4 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 käsitleda-lahendada probleemi olemasolevate teooriate piires. Teoreetilis- loogikaliselt väljendatuna probleem on selles, et mõned klassid sisaldavad liikmetena iseennast, s.t. abstraktsete objektide klass, näiteks, on ka ise abstraktne objekt. Teisalt aga näiteks oinaste klass ei ole ise oinas. Mõelgem iseennast mittesisaldavate klasside klassist: kas see klass on iseenda liige? Kui ta on, siis ta ei ole, ja kui ta ei ole, siis ta on seda!!? Formaal-loogilise vasturääkivuse lubamatus sisaldab järgmisi reeglist tulenevaid ettekirjutisi:
Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Vana-Kreeka nimevaidlus: kas sõnad on jumala antud või kokkuleppelised? Kokkuleppelisuse pooltargument: nimede olemasolu näitab, et sõnad on kokkuleppelised, sest ühenimelisi asju on olemasja nimesid saab vahetada. Nimeteooria teemal on sõna võtnud Platon („Kratylos“) ja Aristoteles. Keskajal võttis sõna Hobbes (1655), kes käsitles nime kui loogikamõistet ning võrdles sõnu ja nimesid tähistena. Gotfried W. Leibniz avaldas 1765 teoses
kahend- ehk Boole´i muutujast nimetatakse Boole´i ehk loogikafunktsiooniks z = f(a,b,c,...). Kahendmuutujad a,b,c,... on selle funktsiooni argumendid. Boole´i funktsioonide hulgast eraldatakse nn elementaarfunktsioonid, millisteks on kõikmõeldavad kahemuutujafunktsioonid, sealhulgas inversioon, konjunktsioon ja disjunktsioon. Kokku on neid 16, kuid osa neist on sümmeetrilised, ei teisenda muutujat loogikaliselt või on tehniliselt püsiühendus või katkestuskoht ahelas. Seega väheneb loogilisi tehteid tegevate elementaarfunktsioonide arv ja nende sooritamiseks vajalike iseseisva tähendusega loogikaelementide arv 9-le. Samuti kuuluvad elementaarfunktsioonide hulka kõik rohkem kui kahe argumendi funktsioonid, milles argumendid on omavahel seotud kas ainult konjuktsiooni- või disjunktsioonitehtega. Loogikafunktsioone saab analoogiliselt reaalarvude algebraga esitada mitmel viisil:
annaabi.ee 
