väärtustest teavitaminegi. Kohe renoveerimisprotsessi alguses tuleks eeldada, et vana maja on milleski eriline ja kodu loomine ainulaadses ja erilises keskkonnas on omaette väärtuseks.Mõiste säästev on loomulikult vägagi oluline kaasaegse mõtteviisi väljendus. Keskkonda säästev suhtumine levib tänapäeval üha laiemalt. Just säästvast elufilosoofiast tuleb lähtuda ka suhtumisel vanadesse väärtuslikesse majadesse Lihtne argimõtlemise loogikagi ütleb ju, et kohapeal olemasolevat ressurssi on rumalus raisata. Kõigesse olemasolevasse tuleks säästvalt suhtuda, olgu siis tegu ehitusmaterjali, kultuuri- või ajalooväärtusega. Vanade majade korrastamisega koormame kahtlemata vähe keskkonda kui neid lammutades. Lisaks kaasnevad sellega veel meie elukeskkonna mitmekesisuse loomine ja kindlasti ka sotsiaalse turvalisuse tagamine.Isegi kui meil ei õnnestu maja terviklikul kujul
väärtustest teavitaminegi. Kohe renoveerimisprotsessi alguses tuleks eeldada, et vana maja on milleski eriline ja kodu loomine ainulaadses ja erilises keskkonnas on omaette väärtuseks.Mõiste säästev on loomulikult vägagi oluline kaasaegse mõtteviisi väljendus. Keskkonda säästev suhtumine levib tänapäeval üha laiemalt. Just säästvast elufilosoofiast tuleb lähtuda ka suhtumisel vanadesse väärtuslikesse majadesse Lihtne argimõtlemise loogikagi ütleb ju, et kohapeal olemasolevat ressurssi on rumalus raisata. Kõigesse olemasolevasse tuleks säästvalt suhtuda, olgu siis tegu ehitusmaterjali, kultuuri- või ajalooväärtusega. Vanade majade korrastamisega koormame kahtlemata vähe keskkonda kui neid lammutades. Lisaks kaasnevad sellega veel meie elukeskkonna mitmekesisuse loomine ja kindlasti ka sotsiaalse turvalisuse tagamine.Isegi kui meil ei õnnestu maja terviklikul kujul
kuivõrd see tegeles rahva või riigi juhtimise kunstiga. Väljaspool kõiki neid teadusi asub aga Aristotelese rajatud ning kõike teaduslikku mõtlemist ja uurimist põhistav teadus loogika, mida ta ise mitte ilma sisulise õigustuseta nimetab ,,analüütikaks". Inimliku mõtlemise seaduspärasused, milliste uurimise ning kindlaksmääramisega Aristoteles selles teadusharus tegeleb, moodustavad ühtlasi õige teadusliku mõtlemise ning tunnetamise alused, mistõttu loogikagi oma säärases esikäsitluses kujuneb esmajoones teaduslikuks metodoloogiaks, õige mõtlemismeetodi ,, tehnikaks" ja selle õpetamiseks ilma et autor seejuures mingit huvi tunnks mõtlemise kui hingelise protsessi uurimise vastu. Seetõttu on Aristotelese kujundatud loogika põhiliselt formaalne, tegeldes mõtlemise õige vormi küsimustega ja hinnates seda välditamatu ,,vahendina" iga teadusliku ning õige mõtlemise jaoks: sellest ju pärinebki tema loogika-alaste teoste kogunimetus
otsustada Aristotelese seisukohtade üle. Väljaspool kõiki neid teadusi asub Aristotelese rajatud ning kõike teaduslikku mõtlemist ja uurimist põhistav teadus - loogika, mida ta ise nimetab "analüütikaks". Inimliku mõtlemise seaduspärasused, millede uurimise ning kindlaksmääramisega Aristoteles selles teadusharus tegeleb, moodustavad ühtlasi õige teadusliku mõtlemise ning tunnetamise alused, mistõttu loogikagi oma säärases esikäsitluses kujuneb esmajones teaduslikuks metoloogiaks. Õige mõtlemismeetodi "tehnikaks" ja selle õpetamiseks, ilma, et autor tunneks seejuures mingit huvi mõtlemise kui hingelise protsessi uurimise vastu. Seepärast on Aristotelese loogika põhiliselt formaalne. Me võime öelda, et tänapäevane loogika on formaalses osas oluliselt sama, mille fikseeris Aristoteles. 6. Järeldusõpetus või süllogistika.
annaabi.ee 
