KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikaavaldiste erikujud file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... Diskreetne Matemaatika You are logged in as Alger Abna (Logout) Home My courses IAY0010 Topic 11 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikaavaldiste erikujud Review of attempt 1 Started on Thursday, 1 December 2011, 06:26 PM Quiz navigation Completed on Thursday, 1 December 2011, 06:31 PM 1 2 3 4 5 6 Time taken 5 mins 8 secs 7 8 9 10 11 12 Marks 20.00/20.00
Küsimus 1 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas väide on õige või vale: Jääkfunktsioone ei saa leida Karnaugh' kaardi abil Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Osaliselt õige - Hinne 0,75 / 1,00 vali kõik õiged väited: Vali üks või enam: Funktsioonil võib Taandatud DNK puududa, kuigi minimaalne DNK (MDNK) on sellel funktsioonil olemas - VALE Taandatud DNK-d on võimalik leida Karnaugh' kaardi abil Taandatud DNK ja minimaalne DNK (MDNK) võivad olla üks ja sama avaldis Taandatud DNK võib olla suurema keerukusega avaldis kui minimaalne DNK (MDNK) Taandatud DNK on funktsiooni kõikide implikantide disjunktsioon - VALE Taandatud DNK on funktsiooni kõikide lihtimplikantide disjunktsioon Funktsioonil võib olla mitu erinevat Taandatud DNK-d - VALE Taandatud DNK võib olla väiksema keerukusega avaldis kui minimaalne DNK (MDNK) - VALE Küsimus 3 Õige - Hinne 3,00 / 3,00 Osaliselt määratud loogikafunktsioonile MDNK leid...
Vastus 3 konstant 0 tuleb asendada konstandiga 1 Vastus 4 loogikatehe disjunktsioon tuleb asendada tehtega KONJUNKTSIOON Vastus 5 loogikatehe inversioon jääb asendamata ehk jääb senisel kujul alles LOOGIKAAVALDISTE ERIKUJUD Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Millised järgnevatest mõistetest defineeritakse jääkfunktsiooni mõiste abil: Vali üks või enam: loogikafunktsiooni määramatuspiirkond taandatud normaalkuju täielik normaalkuju minimaalne normaalkuju Shannoni arendus loogikafunktsiooni numbriline 10ndesitus tõeväärtustabel loogikafunktsiooni tuletis Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 vali kõik õiged väited: Vali üks või enam:
docstxt/14145077853353.txt
docstxt/13877548697252.txt
x T T Sündinud Inglismaal Lincolnis. 16-aastasena tegutses kooliõpetaja assistendina. Õppis 5 aastat iseseisvalt omal käel matemaatikat, Loogikaavaldiste võrdsus keskendudes hiljem algebrale. 1835 avas oma kooli. Kaks erinevat loogikaavaldist on võrdväärsed ehk loogiliselt võrdsed , kui Uudse lähenemisega loogikale korrastas selle kaasaegseks nad mõlemad omandavad muutujate (kõikvõimalike) samade loogikaalgebraks. väärtuskombinatsioonide korral sama loogikaväärtuse 0 või 1 .
docstxt/15111984904585.txt
TÕENE VÄÄR 1 VÄÄR TÕENE 1 VÄÄR VÄÄR 0 NOT funktsiooni rakendamise tulemuste tabel Tingimus NOT tingimus TÕENE 0 VÄÄR 1 Ülesanne Funktsioonid Arvutada AND(tingimus1; loogikaavaldiste värtused tingimus2), OR(tingimus1; tingimus2) ja NOT a) Funktsioonid EI A JA B; JA(tingimus1; tingimus2), VÕI(tingimus1; tingimus2) ja EI( b) A VÕI EI B; c) A JA B VÕI C. Väärtuste valimiseks kasutada valideerimist. Tulemuste kontrollimiseks on toodud pilt paremal Tulemused võrdluseks Tingimus A TÕENE Tingimus B TÕENE Tingimus C VÄÄR a) avaldise vastus 0
Võred. t "Pidevaks matemaatikaks" võib tinglikult nimetada kõiki neid u matemaatikavaldkondi, kus tegeletakse pidevate funktsioonidega. u — Loogikaalgebra ( Boole'i algebra ) i t Loogikaalgebra põhiseosed. Loogikaavaldiste teisendamine. t Pidevateks funktsioonideks on sellised funktsioonid, mille graafik on s koordinaatteljestikus esitatav pideva (kõver)joonena. n — Loogikafunktsioonid I Matemaatilises analüüsis, differentsiaal- ja integraalarvutuses tegeletakse Tõeväärtustabelid. Normaalkujulised loogikaavaldised. just pidevate funktsioonidega
? Logav2: kas 2. on väiksem kui 3.? Avaldis1 Avaldis2 Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), OR (logav1; logav2; ...) kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Kui tingimus on tõene, IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 1
on suurem, kui 1.? Logav2: kas 2. on väiksem kui 3.? Avaldis1 Avaldis2 Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), OR (logav1; logav2; ...) kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Kui tingimus on tõene, IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 1
e Eelnevat asendusseost: i t x1 x2 = x¯1 x2 x1 x ¯2 Liites tehtega korduvalt sedasama loogikamuutujat x , ut saame eelnevast tulenevalt: v võib kasutada tehte asendamiseks loogikaavaldiste teisendamisel. x x x = x A r Digitaaltehnikas tähistatakse XOR-tehte inversiooni ka lühendiga XNOR. x x x x = 0 XNOR on seega sama mis loogikatehe ekvivalents.
Arvavaldistes on operandideks arvud, põhitehteid tähistatakse järgmiste tehtesümbolitega +,-,*,/,A. Arvavaldiste näiteid esineb kõikides toodud programmides. Stringavaldistes on operandideks stringid (tekstid). Nende jaoks on üks tehe sidurdamine, mida tähistatakse märgiga & või +. Näiteks makros Mälumäng sidurdab avaldis "Katsete arv oli " & k stringkonstandi arvmuutuja k väärtusega, mis on teisendatud stringiks. Loogikaavaldiste erijuhuks on võrdlused. Võrdluse väärtuseks on alati tõeväärtus True või False. Võrdlusi ja loogikaavaldisi käsutatakse tingimuste esitamiseks valiku- ja korduslausetes. Makros Mälumäng esineb kaks võrdlust: aasta = 1971 ja aasta < 1971. Programmides leiavad sageli käsutamist omistuslause erijuhud muutuja = konstant ja muutujal = muutuja2 Ka sellisel kujul esitatud lauses on tegemist täidetavate korraldustega. Esimesel juhul (näiteks k
A7 X X X 10 3 00 11 A1 V A6 V A7 MDNK : x´1 x 2 x´3 V x´2 x 3 Vx 1 x´2 Loogikaavaldiste loogiline võrdsus: X1 X2 X3 X4 ( x 1 v x 2 v x 3 ) ( x 1 v x´2 v x´3 ) ( x´1 v x´2) x´1 x 2 x´3 v x´2 x 3 v x 1 x´2 0 1 1 1 0 0 1 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1
.. xi1 1 xi1 ... xn ) h arenduse aluseks olev muutuja x 2 juhtub siin olema ühine tegur ja teda t e Jääkfunktsioon ei sisalda enam seda muutujat, mis asendati konstandiga. saab seega tuua sulgude ette — misjuhul avaldis omandab kah ( x2 järgi ) t i Jääkfunktsioon leiab kasutamist loogikaavaldiste mitmes erikujus. disjunktiivse arenduse üldkuju : v u . . . . = ¯2 ( x x ¯1 x4 w x1 ) w x2 ( x1 x
4. Eituse eitamise seadus. (a=a) 5. Komplemetaarsus- ehk täiendiseadus. (a*a=0; a+a=1) 6. Kommutatiivsusseadus. (a*b=b*a; a+b=b+a) 7. Assotsiatiivsusseadus. ( a*(b*c)=(a*b)*c=a*b*c; a+(b+c)=(a+b)+c=a+b+c ) 8. Distributiivseadus. a*(b+c)=a*b+a*c a+b*c=(a+b)*(a+c)) 9. De Morgani seadused. a*b=a+b a+b=a*b a*b*c*....*w=a+b+c+...+w a+b+c+....+w=a*b*c*...*w Üldistatud De morgani ehk Shannoni seadus f(a,b,c,...,w,*,+)=f(a,b,c,...,w,+,* )n 14. Loogikaavaldiste algebraline lihtsustamine 15. Funktsionaalselt täielikud süsteemid Loogika elementide süsteemi mis realiseerib kõikki kahe argumendi funktsioone nimetatakse funktsionaalselt täielikuks süsteemiks nt. NING, VÕI ja EI. Minimaalne funktsionaalselt täielik süsteem on selline millest ükskõik millise elemendi väljajätmine muudab süsteemi mittetäielikuks. Nt.VÕI EI või NING EI. 16. Täielik disjunktiivne normaalkuju e. TDNK
Juhuslik arv vahemikus 0 kuni 1 Ümmardab a väärtuse n koma- või kümnendkohani Siinus. Argument radiaanides Ruutjuur. a>=0 Argumentide väärtuste summa Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv)
Juhuslik arv vahemikus 0 kuni 1 Ümmardab a väärtuse n koma- või kümnendkohani Siinus. Argument radiaanides Ruutjuur. a>=0 Argumentide väärtuste summa Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv)
Juhuslik arv vahemikus 0 kuni 1 Ümmardab a väärtuse n koma- või kümnendkohani Siinus. Argument radiaanides Ruutjuur. a>=0 Argumentide väärtuste summa Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv)
Juhuslik arv vahemikus 0 kuni 1 Ümmardab a väärtuse n koma- või kümnendkohani Siinus. Argument radiaanides Ruutjuur. a>=0 Argumentide väärtuste summa Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv)
Juhuslik arv vahemikus 0 kuni 1 Ümmardab a väärtuse n koma- või kümnendkohani Siinus. Argument radiaanides Ruutjuur. a>=0 Argumentide väärtuste summa Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv)
Juhuslik arv vahemikus 0 kuni 1 Ümmardab a väärtuse n koma- või kümnendkohani Siinus. Argument radiaanides Ruutjuur. a>=0 Argumentide väärtuste summa Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv)
Juhuslik arv vahemikus 0 kuni 1 Ümmardab a väärtuse n koma- või kümnendkohani Siinus. Argument radiaanides Ruutjuur. a>=0 Argumentide väärtuste summa Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv)
Juhuslik arv vahemikus 0 kuni 1 Ümmardab a väärtuse n koma- või kümnendkohani Siinus. Argument radiaanides Ruutjuur. a>=0 Argumentide väärtuste summa Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv)
Juhuslik arv vahemikus 0 kuni 1 Ümmardab a väärtuse n koma- või kümnendkohani Siinus. Argument radiaanides Ruutjuur. a>=0 Argumentide väärtuste summa Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; …) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; …) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsioon Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv)
CTRL + C. Valikud Ehk võimalus otsustamiseks, kui on vaja, et programm käituks kord üht-, kord teistmoodi. Allpoololev näide koos väljundiga võiks näidata, kuidas tingimuslause abil tehtud valik toimib. If (tingimus) { Programmi read, kui tingimus on tõene } If (tingimus) { Programmi read, kui tingimus on tõene } else { Programmi read, kui tingimus on vale } tingimus on võrdlus või loogikaavaldis. Võrdlused on käsitletavad loogikaavaldiste erijuhtudena, nende kuju on järgmine: avaldis1 tehtesümbol avaldis2 (x==y,a>b) x < y Väiksem x > y Suurem x <= y Väiksem või võrdne x >= y Suurem või võrdne x == y Võrdub x != y Ei võrdu Avaldised on arv- või stringavaldised. Ühes võrdluses esinevad avaldised peavad kuuluma samasse liiki. Võrdluses võib olla ainult üks tehtesümbol
Juhuslik arv vahemikus 0 kuni 1 Ümmardab a väärtuse n koma- või kümnendkohani Siinus. Argument radiaanides Ruutjuur. a>=0 Argumentide väärtuste summa Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv)
Realiseerimine arvutis – kasutatakse erinevates rakendustes, näiteks pannakse poolelijäänud alamprogramm(ap) pinusse koos muutujate komplektiga, kõik poolelijäänud ap-d pannakse üksteise otsa ning kui ühe ap-i täitmine lõpeb, siis võetakse tema asemel pinust eelmine ap. Vajadusel võib lisada pinusse uusi ap-e. 6. Poola kuju ja pööratud Poola kuju. Poola kuju – loogikaavaldiste kirjapanek sulgusid kasutamata. Idee seisneb selles, et kui panna tehtemärgid väärtuste ette või järele ja kui tehtemärgi poolt töödeldavate väärtuste hulk on üheselt määratud, siis saab hakkama ilma sulgudeta. Tehtemärgid väärtuste ees on Poola kuju. Prefiks (+ab). Pööratud poola kuju – ilma sulgudeta kirjapanek, tehtemärgid väärtuste järgi. Postfiks (ab+). Tavaliselt infiks (a+b).
— kui A ja B on avaldised, siis on avaldised ka A∧B A∨B A→B A↔B A⊕B — tehtemärgi puudumine operandide vahel on samaväärne tehtega ∧ neeldumine: x wxy = x x w x̄ y = x w y ehk konjunktsiooniga : AB ≡ A ∧ B ≡ A⋅B distributiivsus: Eelnev definitsioon välistab loogikaavaldiste hulgast ebakorrektsed x ( y w z ) = x y w xz x w ( y z ) = ( x w y )( x w z ) operandide ja tehtemärkide kooslused: A ∧ ∨ B AB↔ A(→)B muud seosed: Kasutusel on ka alternatiivseid tehtemärke: & ≡ ∧ ~≡↔ +≡∨
Arvu märk: 1 - + (positiivne), -1(negatiivne); 0 - null Siinus. Argument radiaanides Ruutjuur. a>=0 Argumentide väärtuste summa Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Ajafunktsioonid ajaav - ajaavaldis, erijuhul konstant või viit lahtrile DATE (aasta; kuu; päev) Moodustab argumentide väärtuste alusel kuupäeva
49 1 100 d 150 ﾖ 200 ￊ 250 50 2 101 e 151 ﾗ 201 ￊ 251 Kood Märk 251 ˚ 252 ¸ 253 ˝ 254 ˛ 255 ˇ Tekstifunktsiooni Ajafunktsioonid Matemaatikafunktsioonid d Loogikafunktsioonid Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide AND (logav1; logav2; …) loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe OR (logav1; logav2; …)
kasutatavad kommutatsioonielemendid. N-multipleksoril on 1 väljund. 10. Millist liiki sisendid on multipleksoril? Multipleksoril on juhtsisendid ja andmesisendid. 11. Kuidas on omavahel seotud multipleksori juhtsisendite ja andmesisendite arv? N-multipleksoril on n juhtsisendit ja andmesisendit. 12. Milline on lihtsaim multipleksor? Kui palju sisendeid tal on? Lihtsaim multipleksor on 1 multipleksor, millel on 1 juhtsisend ja andmesisendit. 13. Millise loogikaavaldiste teisendusmeetodiga on multipleksorskeemide koostamine seotud? Funktsioonide avaldised saab multipleksorskeemina realiseerimiseks sobivale kujule teisendada Shannoni disjunktiivse arendusega. 14. Mis on loogikafunktsioonide skeem? Loogikafunktsioonide skeem on loogikafunktsiooni esitus üle loogikaelementide. 15. Mis on iseloomulik mingis konkreetses süsteemis esitatud loogikaavaldisele? Igasuguse esituse korral
annaabi.ee 
