platonism. Platon nimetas Aristotelest Akadeemia Nus'iks-kehastunud mõistuseks. 340.a.eKr kutsus Makedoonia kuningas Philippes Aristotelese oma õue juurde Pellas, et ta võtaks oma hoolde noore Aleksandri kasvatuse. Aleksandri ühendamiskirg sai osa oma jõust ja suurusest oma õpetajalt. Kui Aleksander läks maailma vallutama, läks Aristoteles rändama ja tuli tagasi 334.a.eKr kus ta elas 12 aastat juhatades oma kooli Lykeion'i. Tema lemmikmeetodiks oli vaatlus. Aristotelese kirjutised Loogikaalased tööd Teaduslikud teosed: füüsika, taevast, kasvatamisest ja mandumisest, meteoroloogia, looduslugu, hingest, loomade osa, loomade tekkimine. Esteetilised teosed: Retoorika, poeetika. Filosoofilised teosed: Eetika, poliitika, metafüüsika. Aristoteles suri 62 aastaselt juues mürki, olles süüdistatud jumalasalgamises. Olümpiamängud Ülekreekalise võistlusena oli neil silmapaistev osa kreeka identiteedi ning linliku tsivilisatsiooni kujunemisel
majandusteadus, retoorika, poeetika. (Meos, 2000) 5 1. ARISTOTELES'E FILOSOOFIA ,,Ideed" ehk ,,vormid" on need, mis annavad igavesti vormitult voolavale ,,mateeriale" määratluse, teevad sellest ,,asjad". Mõte, et puhas mateeria omandab olemise alles määratlemise läbi, et on ainult see, mis on korrastatud, on filosoofia ajaloos osutunud tänase päevani erakordselt viljakaks. (Jacoby, 2001) 1.1 Loogika ja keelefilossofia Aristotele loogikaalased kirjutised koondatakse enamasti üldnimetuse ,,Organon" (kr 'tööriist' ) alla. Tema suurimaks saavutuseks loogika valdkonnas on süllogismi avastamine ning ühes sellega arusaamine, et teatud järelduste kehtivuse üle saab otsustada kõigest nende vormi alusel. Süllogism koosneb kahest eeldusest ,,Kõik inimesed on surelikud" ja väiksest eeldusest ,,Kõik kuningad on inimesed" tuleneb järeldus ,,Kõik kuningad on surelikud". Sõna ,,inimesed" on selles näites kesktermin,
Sofistide traditsiooni kandsid edasi Sokrates (470-399 e.m.a) ja Platon (428/427 - 348/347 e.m.a). Platoni kirjutistes ilmub esimest korda tähelepanek väitluse struktuurist kui iseseisvast uurimisobjektist. 2.1.2 Aristoteles Loogika kui väitluse struktuuri uuriva omaette teaduse rajas Platoni õpilane Aristoteles (384-322 e.m.a.). Sofistlike vastuväidete lõpus kinnitab Aristoteles oma teerajaja rolli ise: ``Deduktsiooni alal ei olnud varasemast olemas üldse mitte midagi.'' Aristotelese loogikaalased kirjutised koosnevad kuuest teosest koondnimetusega Organon (tööriist). Aristotelese jaoks ei olnud loogika mitte üks teoreetilistest teadustest (need olid füüsika, matemaatika ja metafüüsika), vaid tööriist kõigi teaduste jaoks. Aristotelese poolt väljatöötatud spetsiifilist loogikasüsteemi nimetatakse sageli mõisteloogikaks ehk terminite loogikaks. Vaatleme väiteskeemi ``kui iga b on a ja iga g on b, siis iga g on a''. a, b ja g on siin muutujad, st. formaalsed kohatäitjad
Aleksandrit austatakse jumalikult - silmili maha. Osa hakkavad sellele vastu. Ka Aristoteles avaldab oma avamust, tekib konflikt Aleksandri ja Aristotelese vahel. 323 sureb Aleksander Suur ootamatult. Aristoteles lahkub Ateenast. Aristotelese teosed on eelkõige loengukonspektid - Corpus Aristotelieum. Mitte eriti pedantlikult kirjutatud. Kutsuvad üles kirjutama kommentaare. 50 e.Kr. Rhodose Andronikos kogus teoseid. Kirjutiste arv ulatub sadadesse. Loogikaalased tööd: "Kategooriad", "Toopika", "I ja II analüütika", "Otsused". Loogikaalaseid teoseid nimetatakse organon. Teaduslikud tööd: "Füüsikast", "Taevast", "Kasvamisest ja mandumisest", "Looduslugu", "Hingest". Esteetilised teosed: "Retoorika", "Poeetika". Filosoofilised teosed: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika" ("Eetika" osa). Jagab oma teosed 3 rühma: 1)teoreetilised - filosoofia, matemaatika, füüsika (tegelevad asjadega, nagu nad on); 2)praktilised - eetika, poliitika;
Tähtsaim "Metafüüsika" ("Meta ta physika", kokkuleppeline pealkiri; tähistas töid 14 tk. , mis paiknesid tema teoste kogus loodusõpetuse ["Füüsika"] järel); käsitleb olemise algpõhimõtteid, mida inimene tunnetab teiseselt, pärast meelelist kogemust, kuid mis ontoloogia (olemisõpetus) seisukohast on kõige oleva esimene aste ning põhjus. Need printsiibid on vorm (morphe), aine (hyle), toimiv põhjus ja eesmärk; A. ise nimetas nende uurimist "Esimeseks filosoofiaks". Loogikaalased teosed "Kategooriad", "Esimene analüütika", "Teine analüütika" ja "Toopika" koondati hiljem "Organoniks"; "Füüsika", "Nikomachose eetika" (pojale pühendatud), "Poeetika" (sellega rajas kunsti- ja eriti draamateooria alused) ja "Poliitika". A. süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule. Mõtlemise vorme uurides rajas formaalse loogika, mis jäi ainukeseks kuni XIX saj. keskpaigani