Iseseisev industrialiseerumine iga riik toodab oma toodangut ise ja tarbib selle ise ära. Sõltuv industrialiseerumine tööstuslik areng suunatakse teise riigi poolt peale ja on selle huvides. Võrdle 20. Saj alguse P ja L riike. Põhi: 1. Moodustasid iseseisvad riigid- impeeriumid 2. Põhiliselt industriaalne tootmisviis (kolooniates agraarne) 3. Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, tekkis tööjaotus 4. Rohkem arenenumad olid: pealinnad ja loodusvaraderikkad piirkonnad Lõuna: 1. Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne levis vaid emamaale vajalikes harudes 2. Kolooniatevaheline kaubavahetus, tihedamad suhted puudusid, tööjaotus oli nõrk 3. Rohkem arenenumad olid loodusvaraderikkad piirkonnad Miks hakkasid kolooniad 20. saj. iseseisvuma? Eeldused Lõunas: 1. Rajati erinevad maj. sektorid 2. Kohalike tööliste tööjõudu vajati üha rohkem 3. Laienes siseturg 4
huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Tööstusriikides kujunesid kõige jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele: Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid, Sileesia ja Donetsi regioonid selleaegsel Venemaal. Eriti kiiresti kasvasid kapitali koondumise tõttu koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Viin, Peterburi jt. Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja "oma" kolooniate vahel
1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda · 20.saj algusel võimsaimad: USA, Saksamaa, Suurbritanna · Maailm jagunenud tööstusriikideks ja kolooniateks (tööstuslik Põhi ja vaene agraarne Lõuna) · Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale o Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes algelisem kui emamaal · Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained
Koloonia metropol on allutanud poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa,kasutab selle tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20saj. Algus Maailma jaguneud iseseisvateks tööstusriikideks, kes kontrollisid maailmamajandus ja neist sõltuvatest riikidest või kolooniatest, kes varustasid emamaid toormega, sõltudes tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks piirkondadeks loodusvaraderikkad piirkonnad ( suurbritannia, belgia, ruhr, usa kirdeosa, sileesia, donetsk.) 20. saj. Algus Kiiresti kasvasid kolooniate pealinnad kapitali koondumise tõttu ( London, Pariis, Berliin, viin, Peterburg ) Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Kolooniates säilis valdavalt agraarne majandus. Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused
Tootmine paigutatud on jäänud kõrged veokulud. 20. saj. algus - kolooniates sinna, kus on odavam. Sügav toorainemaadeks, nt. peamiselt agraarne majandus (industriaalne- spetsialiseerumine. Ettevõtte suurus Alzeeria, Sambia, emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige väheneb.Tarbijale orienteeritud tootmine. Indoneesia, arenenumad ja rikkamad Kõrgtehnoloogiline tööstus. Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj
Võrdõiguslike partnerite asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile tooraineid ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Peterburi ja Viin. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda : 1. aktiivseim kaubavahetus koloonia ja emamaa vahel, suundus põllumajandussaaduste ja tööstustoorainete voog
annaabi.ee 
