põlvest põlve pikka aega. Muutused on reeglina aeglased. 2. Müüt ja sümbolid Müüdi (sõna, õpetuse) kaudu püüab usund kirjeldada ja seletada maailma. Selles tähenduses on müüt teaduse- eelne või alternatiivne maailmaseletus Sümbol on märk, millega usundis midagi tähistatakse või millega identifitseerutakse ja mis väljendab ideed (rist, poolkuu jne) Soovitavat kodulugemist: Tiit Saare. Sümboolikaleksikon. Avita, 2001. 3. Vabanemise/lunastuse idee Ürg- ja loodususundite juurde reeglina ei kuulu Tähendab patust vabanemist, õigeksmõistu, andestust surmajärgseks eluks Soterioloogia (kr. soter – päästja) – õpetus lunastajast/päästjast ehk pühast jumalikust isikust, keda oodatakse lunastama/päästma Lüsioloogia – laiemas mõttes vabanemisõpetus üldse (lunastaja/päästja ootuse või käitumisreeglite järgimise kaudu) Vabanemine/lunastus võib toimuda: indiviidi tasandil ( askeesis erakuna; indiviidil tema omausus)
Teiseks jaotatakse usundeid vastavalt tekkeprotsessile. Esiteks on etnilised ehk rahvusreligioonid, millel puudub rajaja ning mis esinevad kindlas keele- ja rahvuspiirkonnas. Teiseks on rajatud usundid, mis on tekkinud individuaalse rajaja ümber. Etnilised ehk rahvusreligioonid on näiteks mitmed loodususundid, sintoism ning judaism. Loodususundeid iseloomustab see, et üldjuhul ei usuta looja-jumalasse, ning kui usutakse, siis teda ei austata ega kummardata. Suuresti usuvad loodususundite järgijad loodusvaimudesse ja surnud esivanemate hingedesse. Tähtsamad rajatud usundid on kristlus, islam ja budism. Kristluse rajajaks oli Jeesus Kristus, islami rajajaks oli prohvet Muhamed ning budismi rajajaks oli aga Siddhattha Gotama. Kolmandaks liigitatakse usundeid algallikate põhjal. On olemas kaks liigitamisviisi: esiteks eksisteerivad raamatu- ehk kõrgreligioonid mis on usundid, mille õpetused on koondatud
jõuetus. Suurendamiseks: sööta, soojendada jne. 3. Ajutine püha- objektiks ükskõik mis. Indjaanlastel nt koer keda nuumati ja hiljem söödi. 4. Väeotsimisriitus- esemed (kivid, kristallid, väekad kehaosad, küüned juuksed. 5. Kontaktmaagia- füüsiline kontakt olendi endaga või midagi olendilt omandatut 6. Elutu elustamine- elutule esemele antakse elu. Chi- kõiki asju väestav ebaisikuline vägi. LOENG 2. 15.09.2011 Animism-loodususundite uuem kiht. Usk hingedesse -hing -vaim -karjane isikulised hinged(väed) / vaimolendid -hoidja -haldjas -jumal Animatism oli kvantiteedid (hulk) Animismis on olemas kvantiteet ja kvaliteet. · Teispoolsuse mõiste. (toonela-eestlaste teispoolsuse mõiste, eemalasetsev koht) · 35-40 000 aastat tagasi- animismi teke. Ürgne kunst: loomamotiivid, jahikunst, ruudustikud, täpid, käemotiiv kui teispoolsuse sümbol.
ülemaailmset positsiooni Nt. Bahaism, mormoonid 4 Loodususundid Arv ja levik Üldarv ~4% 1. Aafrika- eelkõige Must-Aafrika 10% 2. Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlased 3. Austraalia aborigeenid 4. Okeaanias 5. Lõuna- ja Kagu- Aastias (mäestikes, saartel) 6. Siberi põlisrahvad 4.1 Loodususundite ühised tunnused 1. Loodusrahvastel puudub looduslik-kausaalne mõtteviis. Inimene oletab erakordsete ilmingute või kogemuste taga peituvat erilist jõudu või väge 2. Religioosne pärimus kandub ühelt põlvkonnalt teisele suuliselt 3. Puudub täpselt fikseeritud õpetus 4. Puudub usundi rajaja 5. Personaalsed jumalad enamuse rahvaste juures puuduvad. Võib esineda looja-jumal, kuid teda ei austata. 6
8. Milles seisneb tema ambivalentsus? ambivalentset funktsiooni ta on armastusjumalanna ja hirmu sisendav sõjajumalanna. 9. Milline oli ugariti tekstide järgi otsustades kõige aktiivsem jumalanna? Anat on ugariti tekstides kõige aktiivsem jumalanna. 10. Mis oli Kaanani kuninga peamiseks kohuseks? 7 Levinud arvamuse kohaselt oli elu jumalate and, kes võisid seda pikendada või lühendada. Kuninga kohuseks oli eetilisi tõekspidamisi ellu viia. Loodususundite kontrollküsimused 1. Millised on loodususundeid iseloomustavad kuus põhitunnust? · Autentse religiooniüriku puudumine. · Usundi rajaja puudumine. · Kindlakskujunenud õpetuse puudumine. · Maagiline mõtteviis. · Müütiline mõtteviis. · Tsükliline mõtteviis 2.Milline mõtteviis on omane loodusrahvastele? Loodusrahvastele on omane maagiline mõtteviis, mis tähendab mitte ainult maagiat, vaid ulatub sellest sügavame usu maailma. 3
ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones šamanistlikust kultuuriruumist. Räägitakse, et puu juurte all on olevus, kes korda peab. Pühad hiied 11 Pühade puude ja pühade metsaalade (hiite) kultus on väga vana ja lailt levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähemates naabrites ka balti ja germaani rahvastele. Loodususundite puhul on tunnuslik, et erinevates paikade viiakse läbi riituseid, talitusi, mis on seotud sigivusega või mõne muu toiminguga. See on veel soomeugris usundis olemas, kuid mitte enam mujal maailmas. Paljud looduslikud pühakohad on taastatud alates 1990. aastatest. Paljud tekstid on kokku pandud inimeste juttude põhjal ja arhiividest. Anatkse ka põlvest põlve edasi neid teadmisi. Ka pühade puude austamine on väga suur. Usutakse, et saab puule oma haigust üle anda
annaabi.ee 
