kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" on sellised read - Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas. Luuletustest ,,Lõoke" ning ,,Lind poegadega" on juba pealkirju vaadates aru saada, et luuletajale on linnud südamelähedased
NT: Offenbach.Püütakse uuendada tõsist ooperit, põhitegelaseks Richard Wagner- saal pimedaks,orkester auku jne. Saksamaa Vähe oli oma rahvusest häid repertuaare ja lauljaid. Ooperi trupi juhiks kutsuti C.M von Weber- ,,Nõidkütt''.Sajandi keskel tuleb Richard Wagner.Ta kirjutas librettod ise(skandinaavia,germaani teemalised sisud,müüdid)Põhiteos tetraloogia,,Nibelungi sõrmus''.Idee ja soov ehitada Bayreuthi teater. Saksamaal kirjutati ka koomilisi oopereid. Kasutati loodusteemat. Teatritüübid: 1) Õukonnateater 2) Linnateater seotud keskklassiga, linnatrupid, segatrupid, laulvad näitlejad. Truppide eristumine->ooperi taseme tõus. Venemaa 19.sajandil vene ooperis on märgata olemasolevate zanrite mõju. Õigeusk-puhas vokaalne nähtus.Areng hiljem,aga väga kiiresti.Rahvuslik ainestik. Mussorski, Boris Godunov, Rimski Korsakov , Pjotr Tsaikovski ,,Padaemand'' RICHARD WAGNER ,,Nürnbergi 1813-1883
20sajandil aimekirjanduse traditsioonide kujunemine ja printisiipide väljaarendamine. J.Piiperi ,,Pilte ja hääli kodumaa loodusest" 193 5; H.Kauri ,,Veealune eluriik" 1937; K.Põldmaa ,,Must valgel" 1939 40-50ndatel tagasiminek meisterdamisraamatud ja lastekalendrid. Silmapaistvain K.A. Hindry ,, Agerja teekond" 1950 Murrang 1960ndatel :V.Beekman, H.Pukk, H.Kiik. Tähelepanuväärseim teos M.Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles" 10970-80 mitmekesistumine. Palju loodusteemat. R. Saluri ,, Mudilaste loomaraamat", F.Jüssi ,, Rebasetund", J.Kaplinski ,, Kes mida sööb, kes keda sööb", V.Masing ,, Sina sõprus tammega" Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaallasvatust puudutavad teosed. M. Johnson ,, Kuidas ma maailma tulin". Linnastumine ja sellega kaasnevad liiklusprobleemidest kirjutas A. Taidre. Ajaloost ja ammustest aegadest H.Palamets ,, Vanaja kultuurist ja olustikust", H. Toomet ,, Vana aja lood" ja ,,Kodused asjad". Ilmus ENEKE.
On rahustav, lühike ja toetab arengut. Eesti aimekirjanduse areng ja teemad 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses Murrang toimus 1960- ndatel aastatel, kui ilmusid Beekmani, Puki, Kiige jt. Raamatud paberi valmistamisest, lugemishügieenist, aia- ja põllutaimedest. Kümnendi tähelepanuväärsemaid teoseid oli M. Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles”. 1970- 80-ndad aastatel mitmekesistus laste tarbeks kirjutatud aimekirjanduse sisu. Rohkelt käsitleti loodusteemat (Rein Saluri ,,Mudilaste loomaraamat”, Fred Jüssi,,Rebasetund”). Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaalkasvatust käsitlevad teosed (M. Johanson ,,Kuidas ma maailma tulin”. Linnastumine ja sellega seotud liiklusprobleemid tõstsid huvikeskmesse H. 1 Taidre käsitluses. Ajaloo ja ammustest aegadest kirjutas lastele H. Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust”
Rohkem kurbi luuletusi, vähem lõbusaid. Asjad, mis näitavad inimeste tundeid. Mida võis märgata: luulesse tuleb sisse looduse teema. Nostalgia looduse järele. Loodust võiks tähistada teos: James Thomson sotlane. Poeem ,,Aastaajad". Küsimus temaatikas eneses räägitakse aastaaegade vaheldumisest ja neile iseloomulikust looduspildist, kirjeldatakse neid. Tollal oli see asi, mida tükk aega polnud nähtud. Pealkiri on oluline. Romantilise luuletaja loomingus on kindlasti palju loodusteemat. Kõrvale tekib teine grupeering kalmistuluule. See on luule, mis mõtleb inimese surelikkust. See on inimesekeskne, pole alandlikkust jumala ees. Selleteemalise luulekogu on kirjutanud Mats Traat. Surmaluuletaja: Edward Young ,,Öised mõtted". Teine autor Thomas Gray. Loomingusse tekib tume teema. Süngus tekib isiklikesse asjadesse. See pole enamvälispidine, vaid sisemine, inimeses endas. Tulevad taluelu luuletajad. Jakob Tamm. Teema: sügisene looduspilt,
annaabi.ee 
