Parandati kooliolusi. Kahjuks koolielu hakkas tsentraliseeruma ja mitmed ettevõtmised muutusid sunduslikuks. · 1. detsembril 1919. a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. TÜ pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele. Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid Peeter Põld, Heinrich Koppel ja Johan Kõpp. · Tartus tegutsesid lisaks endisaegsetele usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, ja matemaatika- loodusteaduskonnale ka majandus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. · Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikumist 1938. a. välja kasvanud Tallinna Tehnikaülikool, kus tegutsesid nii ehitus-mehaanika- kui ka keemia-mäeteaduskond. · Kõrgemat kunstialast ettevalmistust võis omandada kas Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ,,Pallas'' või Tallinnas 1938. a. loodud Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. · Muusikaspetsialiste valmistati ette Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis.
Õppetöö kestis ühest kuni nelja aastani. Täiskasvanud elanikkonna koolijärgse hariduse täiendamisel etendasid teatavat osa rahvaülikoolid. See liikumine sai alguse Taanist ja jõudis Soome kaudu Eestisse sajandivahetusel. Kõrgharidus. Iseseisva Eesti esimeseks kõrgema teadusliku hariduse andjaks ja teadusliku uurimistöö keskuseks kujunes Tartu Ülikool. Alguses töötas ülikool ajutise põhikirja alusel, lisaks varasematele usu-, arsti-, õigus-, filosoofia- ja matemaatika-loodusteaduskonnale avati veel põllumajandus- ning loomaarstiteaduskond. 1928.a. uus haru Kehakasvatuse Instituut. Tartu Ülikoolis valmistati ette keskkoolide ja gümnaasiumide õpetajaid. Kõrgema pedagoogilise hariduse omandamiseks tuli sooritada kutse-eksamid ja võtta osa üheaastase Didaktikalis-Metoodilise Seminari tööst. Tung kõrghariduse järele kasvas, sisseastumisel kehtestati võistluseksamid. Teistest kõrgkoolidest märgin ära inseneride ettevalmistamiseks Tallinna
klassile, kolmandad reaalkoolile. Õppetöö kestis ühest kuni nelja aastani. Esimene kõige suurem rahvaülikool loodi Tallinnas 1917 a. sügisel. Rahvaülikoolide põhikijra järgi pidi õppetöö kestma kaks aastat, 5.päeva(3-4) tundi nädalas). Säärast eeskirja täielikult ellu ei rakendatud. Tartu Ülikool Eesti esimene kõrgema teadusliku hariduse andja. Alguses tötas ülikool ajutise põhikirja alusel, lisaks varasematele usu-, arsti-,õigus-, filosoofia- ja matemaatika- loodusteaduskonnale avati veel põllumajandus- ning loomaarstiteaduskond. Tartu Ülikoolis valmistati ette keskkoolide ja gümnaasiumide õpetajaid. Tuli sooritada kutse-eksamid ja võtta osa üheaastase Didaktilis-Metoodilise Seminari tööst, kus võeti läbi ainemetoodika põhiküsimused, hospiteeriti koolitunde, anti proovitunde ja viidi läbi nende arutelu. Üleminek uuele koolisüsteemile nõudis õpetajatelt täiendavaid teadmisi, aga ka õpetajate arvu suurenemist
1930 pandi rõhku kooliolu parandamisele, kuid ilmnes ka neg tententse- mitmete ettevõtmiste muutumist sundluseks. KÕRGHARIDUS 1dets 1919 toimus TÜ avaaktus- muutus eestikeelseks ja tähelepanu pöörati rahvusteadusele. Suuremaid teeneid osutas kuraator Peeter Põld, rektorid Heinrich Koppel ja Johann Kõpp. Tartus tegutseid lisaks edisaegsed usu- filosoofia- arsti- õigus ja matemaatika loodusteaduskonnale ka majandus- põllu ja loomaarstiteaduskond. Esialgu võeti vastu keskkooli lõpetanute baasil, hiljem hakati tegema katseid. Tallinna Tehnikaülikool (mehaanika, ehitus, keemia, mäeteadus), Tartu Kõrgem Kunstikool „Pallas“ (kunstialane ettevalmistus), Riigi Kõrgem Kunstikool, Tartu Kõrgem Muusikakool (eraõppeasutus), Tallinna Konservatoorium (+ Riiklik Lavakunstikool), Kõrgem Sõjakool (staabiohvitseride ettevalmistamine) TEADUS
annaabi.ee 
