läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia. Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel. Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist Ants Piip. Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp, rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel: 1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar Leppik (18981978), 2)Metsandusteadlane Andres Mathiesen (18901955),
saadab lugemist või mõtlemist. Tegelikult piirdub see tundmus, nägemus, kontakt, Ahnung erilise vaimse selguse hetkedega, kui vaim sind järsku läbistab.” ◦ Esteetiline lähenemine: Huizinga huvitub ennekõike sellest, millised faktorid ühendavad ajaloolist uurimistööd kunstiloome ja esteetilise tajuga. ▪ Mineviku kunstiteosed loovad võimaluse saada möödunud ajastuga vahetu kontakti. ▪ Erinevalt loodusteadlastest mõtleb ajaloolane paratamatult kujutluspiltides, ainult kujutlusvõime toel on tal võimalik möödaniku ühiskonda tervikuna hoomata ◦ Morfoloogiline lähenemine: ajaloolase eesmärk on uurida mineviku “elu-, mõtte-, tavade, teadmiste ja kunstivorme”. Kusjuures ajalugu ise on üks kultuurivorme: “Ajalugu on vaimne vorm, mille abil kultuur annab endale aru omaenda minevikust”. • Üldisi lähtekohti:
tööd. JOHAN HUIZINGA (1872 1945) Üldine ajalookäsitlus Psühholoogiline lähenemine: Huizinga ajalookäsituse nurgakivi on idee "ajaloolisest aimust ehk tundmusest" (historische sensatie). Esteetiline lähenemine: Huizinga huvitub ennekõike sellest, millisd faktorid ühendavad ajaloolist uurimistööd kunstiloome ja esteetilise tajuga. 1) Mineviku kunstiteosed loovad võimaluse saada möödunud ajastuga vahetu kontakti. 2) Erinevalt loodusteadlastest mõtleb ajaloolane paratamatult kujutluspiltides, ainult kujutlusvõime toel on tal võimalik möödaniku ühiskonda tervikuna hoomata. Morfoloogiline lähenemine: ajaloolase eesmärk on uurida mineviku ,,elu- ,mõtte-, tavade, teadmiste ja kunstivorme". Kusjuures ajalugu ise on üks kultuurivorme ,,Ajalugu on vaimne vorm, mille abil kultuur annab endale aru omaenda minevikust". Kultuuriajaloo käsitlus "Kultuuriajaloo objektiks on kultuur, ja selle äärmiselt tänapäevase mõiste (..
Enamik uuringuid kinnitab, et andekatel on üldiselt positiivne eneseteadvus, eriti akadeemiliste võimete asjus (Robinson, 2002). Nii iseloomustas näiteks üleriigiliste olümpiaadi- de lõppvoorust osavõtjaid eelkõige usk oma võimetesse, edu olümpiaadil kandsid nad valdavalt oma ande ja iseseisva töö arvele (Sepp, 2002). On leitud ka mõningaid individuaalseid iseärasusi: keskkooliõpilaste hulgas on andekatel tüdrukutel madalamad enesehinnangu skoorid kui poistel ja teismelistel “loodusteadlastest” poistel on positiivsem enesehinnang kui Enesekontsept- matemaatikas, muusikas või kunstis andekatel poistel. Andekate puhul siooni võib mõjutada usk sellesse, et anne võib enesekontseptsiooni mõjutada ka see, kas lapsel on uskumus, et anne on omadus, mille
annaabi.ee 
