ega võõrastes mõisates ja linnades ringi liikuda. Aurelil oli hullumeelne soov, ilma mingisuguse eesmärgi ja plaanita reisile minna. Aurel ei taha kuulata kibestunute hääli, hangehaldjate vestlusi, ta tahab vaid üksi olla. Aurel tahab iseendas selgusele jõuda. Aurel hakkas tasakesi kuulma muusikat, väikest meloodiat, mida polnud ta kuulnud. Aurel suhtus oma emasse hästi, ja ta jättis oma ema ja teenijatega hüvasti kurbusega. 2. Aureli meeleolu peegeldub ka looduskirjeldustes. Need paar inimest, kellega sa enne sõda tuttavaks said, on kas sõjas langenud või on tuul nad jumal teab kuhu kandnud. Nüüd ilmub silmapiiril nähtavale kitsas triip, sinakas metsatriip, kollane liivarand. Jälle on hommik käes, aga päike on ikka veel looritatud. Ainult siin-seal mängleb hõbehallil veepinnal summutatud valgus. Kogu sellel maakeral ei leia sa paika, mis oleks nii lootusetu, trööstitu, sedavõrd ilma tulevikuväljavaateta kui see õnnetu maatükk
Piiper võtab oma looduspiltides enamasti vaatluse alla mingi väikese lõigu maastikust ning annab selle mikrokirjelduse: milliseid taimeliike ta märkab seal kasvamas, mis värvi, mis lõhnaga ning millises vegetatsioo- nistaadiumis need parasjagu on; millised putukaid ja selgrootuid võib nende ligidal tegevuses märgata; milliseid linde on kuulda; samuti an- nab ta lindude käitumise ja laulu kohta lühikesi tabavaid iseloomustusi. Üldjuhul väldib ta looduskirjeldustes inetute või ebameeldivate nähtus- te kajastamist, eelistades vahendada ainult ökosüsteemide esteetilist pa- let. See tendents on omane ka paljudele teistele eesti looduskirjanduse autoritele. Sarnase käsitluslaadiga on ka kunstnikuharidusega Ants Murakini teos "Paani riik. Põgusaid matkavaatlusi keset sajapalgelist kodumaa loodust", mille käsikiri oli valmis hiljemalt 1940. aastaks, kuid mis sõja tõttu jõudis trükki alles 1947. aastal Rootsis. Tallinna ja Viljandi
traagilise lõpuni - Katku Villu enesetapuni. Otsustavaks Katku Villu saatuses saab kohtumine kunagise armastusega, Kõrboja Annaga. Taaskohtumine tekitab mõlemates suuri mattunud tundeid. Saanud kivilõhkumisel viga, mõistab Katku Villu et ta ei ole vääriline Kõrboja Annale, sest et tema sisemine uhkus ei luba seda. Romaani stiili iseloomustab rahulik-eepiline jutustamislaad, mida mitmekesistab kord lüüriline , kord dramaatiline põhiheli. Lürismil on suur osa looduskirjeldustes, aga samuti ka üksikutes stseenides, näiteks jaaniõhtu ja paadisõidu kirjeldustes. Rahvalikud väljendused annavad teosele talupoegliku koloriidi. Eredaimaks stiiliomapäraks on kordus, mida Tammsaare pole nii pillavalt rakendanud üheski teises teoses. Romaani viimases peatükis rõhutatakse Kõrboja Anna hingelist kriisi korduse abil järgmiselt:" Aga Kõrboja perenaine läks ise nõnda, nagu poleks ta kellegi meelest ilus ja
1880-1888 kirjutas ta humoorikaid ja satiirilisi novelle. Need olid küll lõbusad ja teravmeelsed, kuid elu- ja inimesekäsitlus kujuneb tõsimeelseks. Tsehhov kirjutas nn väikestest inimestest ehk väikekodanlusest. Nende ,,väikeste inimeste" põhitunnus on inimväärikuse puudumine ja lömitamine endast kõrgemate ees. Tsehhovi novelle iseloomustab: a) Romaanilik mahutavus b) Sündmustiku teisejärgulisus c) Tähtsad monoloog ja dialoog d) Sümbolid looduskirjeldustes e) Keel on ökonoomne f) Hilisemates novellides jääb põhikonflikt lahendamata Mõned tuntumad novellid: ,,Paks ja peenike", ,,Kameeleon", ,,Palat nr.6", ,,Inimene vutlaris". Kirjutas jutustuse ,,Daam koerakesega", mis räägib nn kuurordiromaanist. Tuntumad näidendid on ,,Kajakas", ,,Onu Vanja" iroonia ja kurbus andekate inimeste üle, kes ei suuda leida oma elu eesmärke, ,,Kolm õde", mida peetakse näitekirjanduse tippteoseks.
annaabi.ee 
