suundunud elama kas esivanemate taludesse või suvilarajoonidesse. Tallinna lähialadel on toimunud ka valglinnastumine uuselamutesse, millega nt Viimsi elanikkond on kasvanud 1990. aastail üle 50%. Analoogsed protsessid toimuvad kõikide suuremate linnade lähialadel. Regionaalne areng on teinud ringi ümber Eesti. Ehkki majandustegevus koondub jätkuvalt Põhja-Eestisse ja Tallinna piirkonda, võib ometi looduskesksete väärtushinnangute ja paremat elukeskkonda väärtustavate hoiakute toel teatud aja möödudes näha taas kasvuvõimalusi kultuuriliselt ja looduslikult atraktiivses Lõuna-Eestis. Viimase uus, 1970. aastate Lääne- Eestiga võrreldav tõus on tõepärasem, kui jätkuvalt tugevneb Tartu kui ülikoolilinn - teaduse-, meditsiini- ja tehnoloogiakeskus -, millel on Eesti parimad kõrgtehnoloogilise tootmise eelised
keskkonna objektidel puudub tihti konkreetne omanik, pole keegi huvitatud nende pikaajalisest säilitamisest vaid ainult lühiajalisest kasutamisest. Ajalooline lähenemine seletab keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ajalooliste kultuuritraditsioonidega ja erinevates riikides ajaloo jooksul kujunenud mõttemallidega. See teooria näeb probleeme varasemate looduskesksete religioonide asendumises kristliku maailmavaatega õhtumaades, samuti liigses demokraatias ja isikuvabaduses, mis viib tihti inimesepoolse tegevuse kõikelubavuseni looduse suhtes. Ökofeminism ühendab mitmeid erinevaid kontseptsioone. Keskkonnaprobleemide ühe põhjusena nähakse naiste ja meeste mõtteviisi erinevusi. „Mehelik“ mõtteviis on suunatud võitlusele, konkurentsile, võimule, jõule.
Ameerika suuremat vastumeelsust keskkonnaprobleemide lahendamise suhtes sellega, et see on tekkelt nn "kauboiühiskond", kus inimestel oli oma elutegevuse ülejääkidega võimalik võrdlemisi vabalt ringi käia. Samal ajal elasid eurooplased juba sel ajal tiheda asustusega piirkondades, kus nii ressursiprobleemid (maapuudus) kui ka jäätmete ladustamise probleemid ilmnesid juba sajandeid varem. See teooria näeb probleeme varasemate looduskesksete religioonide asendumises kristliku maailmavaatega õhtumaades, samuti liigses demokraatias ja isikuvabaduses, mis viib tihti inimesepoolse tegevuse kõikelubavuseni looduse suhtes. Ökofeminism (ecofeminism) ühendab mitmeid erinevaid kontseptsioone. Keskkonnaprobleemide ühe põhjusena nähakse naiste ja meeste mõtteviisi erinevusi. "Mehelik" mõtteviis on suunatud võitlusele, konkurentsile, võimule, jõule. "Naiselik"
Näiteks see teooria seletab Põhja-Ameerika suuremat vastumeelsust keskkonnaprobleemide lahendamise suhtes sellega, et see on tekkelt nn “kauboiühiskond”, kus inimestel oli oma elutegevuse ülejääkidega võimalik võrdlemisi vabalt ringi käia. Samal ajal elasid eurooplased juba sel ajal tiheda asustusega piirkondades, kus nii ressursiprobleemid (maapuudus) kui ka jäätmete ladustamise probleemid ilmnesid juba sajandeid varem. See teooria näeb probleeme varasemate looduskesksete religioonide asendumises kristliku maailmavaatega õhtumaades, samuti liigses demokraatias ja isiku-vabaduses, mis viib tihti inimesepoolse tegevuse kõikelubavuseni looduse suhtes. Ökofeminism (ecofeminism) ühendab mitmeid erinevaid kontseptsioone. Keskkonna-probleemide ühe põhjusena nähakse naiste ja meeste mõtteviisi erinevusi. “Mehelik” mõtte-viis on suunatud võitlusele, konkurentsile, võimule, jõule