Jah võib nii öelda küll. Globaliseerumine ühtlustab kõike ja väärtusi ei eristata enam, säästva arengu puhul on tähtis mitmekesisus ning selle väärtustamine. Üleilmastumine on kaasatoonud mitmed keskkonnaprobleemid. Näiteks kliima muutused, maa- ja veereostus, bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja kõrbestumine- see mõjutab meid kõiki. 6. Säästva arengu tool, tasakaal kolme K-vahel Tasakaal 3 komponendi vahel: 1) KESKKOND – looduskeskkonnal põhineb kogu elu, kaasa arvatud inimene 2) KOGUKOND – vajalik on sotsiaalne areng ja teiste inimestega arvestamine; nüüd ja tulevikus. Enne kui pole arengumaades tagatud inimestele tervislik elukeskkond, ligipääs veele, arstiabile, haridusele ja töökohtadele – ei saa me rääkida sealse looduskeskkonna kaitsmisest 3) KASU – majandus peab olema, ilma selleta ei saa arendada ei keskkonnakaitset ega sotsiaalseid hüvesid
a. uuris ta ekspeditsiooni korras ka Narva ja 1881. a. Haapsalu ümbruse muldasid, vaadeldes nende kujunemist seoses jõeorgude, mere, jääaegade ja lähtekivimitega Maastikuteaduse eelkäijad 19. sajand Alexander von Humboldt (17691853) maadeavastaja Vassili Vassiljevits Dokutsajev (18461903) Kompleksse uurimise idee üks autor maastikuteadus Tugineb A. von Humboldti ja V.Dokutsajevi vaateil loodus on ühtne ja terviklik Maastik seotud tihedalt ka sotsiaalteadustega. Looduskeskkonnal on oluline osa elustiili ja tavade kujundamisel. Maastikule annavad sisu inimesed, nende sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtepunkt. Maastikuteaduse ettevalmistav periood seotud Eesti kooligeograafiaga. Johannes Gabriel Granö Tartu Ülikooli prof. Eesti teadusliku geograafia, sealhulgas ka maastikuteaduse rajaja. Rajas Tartu Ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused.
probleemist räägitakse) mõistetega, ühisosa kujundamisega erinevate teadmiste ja repertuaaride vahel) Ökoloogliste probleemide kommunikatsiooniliste aspektidega tegeleb eraldi teadusharu keskkonnakommunikatsiooni uuringud (environmental communication). Oluline, millisena nähakse loodust, millisena nähakse inimese ja keskkonna suhteid. Ökoloogilised liikumised Üheks küsimuseks on küsimus keskkonna väärtusest kas looduskeskkonnal väärtus iseenesest või ainult inimese jaoks. Vastuste põhjal sellele küsimusele saab keskkonnaliikumisi liigitada biotsentristlikeks (näevad looduse väärtust iseeneses) ja antropotsentristlikeks (pragmaatilised lähenemised, tuleks tähele panna inimhuvi looduse kasutamises). Samas pole see eristus binaarne, vaid moodustab pigem eri vaadete kontiinumi. Võib näiteks argumenteerida, et loodusel küll on sisemine väärtus, kuid selle
Uute teatrite sünd: · Vanad repertuaariteatrid tegutsevad endiselt, kuid teatrielu üldpilti mõjutavad üha enam uued teatrid · Alternatiivtruppe: Von Krahli Teater, Theatrum, NO99, Miks Teater, Tartu Uus Teater · Projektiteatrid (nt Emajõe Suveteater) Eksklusiivsed mängupaigad: · Tööstushooned, jm rõhutatult koledad, kõledad, kuid ootamatud paigad · Kaunid, kuid raskesti ligipääsetavad paigad looduses, kus looduskeskkonnal on oluline roll lavastuse üldise miljöö loomises (Vargmäe, Setomaa, Naissaar ,,Peko", ,,Taarka", ,,Pristan") · Suvelavastuste puhul on sageli mängupaigal ja sel toimuval veel teatud etenduse- välised lisaboonused (nt rahvuslik ,,puhvet" Setomaal) Kes on parimad? · 2011 ,,Ühtne Eesti suurkogu" Teater NO99 · 2010 ,,Meie, kangelased" Tallinna Linnateater. Lavastaja Elmo Nüganen
annaabi.ee 
