Metsaisa ja -ema kasvatavad puid ja marju jne, ei olnud midagi ülevat, kõik oli ühtne ja omane kõigile. Vilja elujõudu kehastasid tulupoiss, setudel peko. Looduses võimukohad (peenrad, vared, puud jne), sealt käidi jõudu ohvritega toomas. Enda läheduses hoiti erinevai jõudu omavaid taimi, esemeid jne. 11. Vaim. Kõkkuvõtlikult tõlgitseb mõiste vaim meil eeskätt hinge kõigis selle eri avaldumisvormides, on lihtsalt konkreetne hingejõud, mis elustab niihästi inimest kui ka muid looduskehasid (nt metsavaim jt). Sageli kasutatakse vaimu mõistet laiemana inimese tõlgenduses. Usundilooliselt on vaim ainult hing, kel puudub keha, kelle võrsumist arvatakse olevat surnute hingedest. Samuti eralduvad loodushinged oma kehast iseseisvateks vaimudeks, omandades muuseas just inimkuju, nt uppunust saab veevaim jne. 12. Kaitsevaim. Hinge vabanemisega kehast, nt muutudes metsavaimuks saab selle vaimu eesmärgiks kaitsta metsa, vaimust on saanud kaitsevaim. Need kaitsevaimud on
kuhu pandi ande. Eestis on praegu registreeritud 1700 kultusekivi. Kaitsevaimud ja haldjad. Muinasaja inimene ei osanud selgitada teda ümbritsevaid elu- ja loodusnähtusi, see tulenes piiratud teadmistest. Nad arvasid, et on nähtamatud ja iseseisvalt tegutsevad elujõud, läbi mille seletasid nad sündi, surma, haiguseid, und ja unenägusid. Vaim, üks vanimaid ja huvitavamaid mõisteid, tähendas tavaliselt hinge, mis elustas nii inimest kui ka muid looduskehasid (hing oli kõigel- päikesel, kividel, loomdel, lindudel, taimedel, veel, tuulel; kasutusel olid väljendid metsavaim, vetevaim jt.). Eesti rahvakeeles on kaitsevaimuna kasutusel nimetused jumal (tähendus pole selge) ja haldjas. Varem tähendas jumal vanadel eestlastel taevavaimu ja veelgi varem hingestatud taevast.(Loorits, 1932). Mida tähtsamale kohale tõusis rahva elus põllutöö, seda enam hakati taotlema haldjate poolehoidu, kellest arvati olenevat viljasaak
tuuakse loodusele näit. merele ohvreid ning loodusesse suhtutakse kui omaväärsesse. Samas leiti, et igal pool on seda hingejõudu eri määral ja mõõdul. Uks loom on hingejõu poolest teisest üle, üks veekogu on suurema hingejõuga kui teine, üks puu võib olla palju enam hingejõudu täis kui teine jne. Vaim Vaim tähendab sedasama, mis hingki, kõigis selle eri avaldumisvormides, mis elustab niihästi inimest kui ka muid looduskehasid (näit. eluvaim, surnu vaim, metsavaim jne). Vaim ei tähenda mitte ainult kehaga seotud hinge, mitte ka ainult ird- ega siirdhinge, vaid hoopis olendit, kes koosneb ainult hingest, kel polegi keha. Nii nagu hingede puhulgi vaime näevad need, kellel on nõrk hingejõud (lapsed), või need, kellel on väga tugev hingejõud (nõiad). Vaimude nägemise võime on ka mitmel loomal kukel, kassil. Enamasti vaimud on tekkinud surnute hingedest. Surnu vaim võib kõikjal
Ma tahan, et ta peaks end teiseks Robinsoniks, selle kuju kogu groteskses varustuses. Kui teadmiste ahelühendus sunnib teid inimeste vastatstikust sõltuvust näitama, siis juhtige kogu tema tähelepanu kohe tööstusele ja mehaanilistele kunstidele. Et teha last meistriks, olge ise alati õpilane ning teadke, et ta ühest tunnist töötamisest saab enam õppust kui päevpikkusest seletamisest. Èmile peab hindama kõiki looduskehasid ja kõiki inimeste töid nende meelelise suhte järgi oma kasu, oma kindlustuse, oma olemise, oma heaoleku seisukohalt. Sellepärast on raual tema silmis kaugelt suurem väärtus, kui kullal. Niisamuti on kingsepp ja müürsepp suuremas lugupidamises kui mõni keiser. Kõige tähtsam ja auväärsem kõikidest kunstidest on põllutöö; sepatöö teisel, puutöö kolmandal astmel. Kui palju leiab Èmile selles suhtes Robinsonilt eeskuju! Milline põhimõte valitses Èmile kasvatuses?
annaabi.ee 
