Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kuningas, väärib kahtlemata esiletõstmist. See on õpetlik lugu sellest, kuidas metsikuses saab hakkama tsiviliseeritud Gilgamesh ning metsik Enkidu. Sõbra surm ajendabki Gilgameshi otsima tarka Utnapithimi, kellelt loodab saada surematuse saladust. Tark viib Gilgameshi transsi ja räägib talle loo looduskatastroofist. Veeuputus näitab loodusnähtuste olulisust igas kultuuriloos. Lugu, mida on aastasadu jutustatud, räägib piiridest ja nende järgimisest (tuleb näidata kus jookseb piir ja anda edasi mnemotehnikat). Trooja sõja ajal kirjutatud eepos, Ilias, on säilinud peamiselt suulisel traditsioonil. Iliast hakati kirjutama ajal kui oli tekkinud harjumus sõjast, teos ise on väga verine ning näitab sõja kultuuri, mis sisaldab ka käitumiseetika tundmist (näiteks kuidas ümber käia tapetuga)
Sündmused, mis jäävad kahe ajalooperioodi piirile, paiguta selle etapi alla, kuhu ta Sinu arvates (sümboolselt) paremini sobib. a) kreeka kultuuri õitseaeg (kunsti, kirjanduse, filosoofia areng) b) üle kogu Makedoonia riigi levis kreeka keel ja kultuur c) toimusid Kreeka-Pärsia sõjad d) tsivilisatsioonile iseloomulike tunnuste teke Kreeta saarel e) kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega, kreeka kultuur oli domineeriv f) looduskatastroofist (vulkaanijärgsed hiidlained) tingitud purustused hävitasid senised kultuurisaavutused g) kreeka kultuur mõjutas kogu Idamaade kultuuri, oli eeskujuks h) kaubanduse areng i) lossikultuur: lossid kui majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused j) toimusid esimesed teadaolevad olümpiamängud k) toimusid Peloponnesose sõjad (sõjad Kreeka poliste vahel ülemvõimu saavutamise nimel)
....................................................................................................................... Sissejuhatus Valisime selle teema, sest see pakub meile huvi. Kõik looduskatastroofid on huvitavad. Siin on juttu üheksast enamlevinud looduskatasroofist. Kogusime infot internetist ja raamatutest. Tegime seda paaristööna, mis nõudis koostööoskust ja aja planeerimist. Eesmärk on koguda infot üheksast looduskatastroofist ja laiendada enda ja kaasõpilaste silmaringi sel teemal. Lumelaviin 3 Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt ebastabiilsetel nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades
Nimelt oli 1976 aastal maavärin Osmussaare lähedal, mis põhjustas ka väikse tsunami. Tallinnas oli 1869. aastal maavärin kalda lähedal. Kihnu saarel aastal 1877. Veel üks väiksem 5 Hiiumaa põhjarannikul aastal 1858. Üleujutustest aga on hea näide see, mis selle aasta alguses Pärnus toimus. Viimaste aegade suurim tsunaami, 26.12.04 Kagu-Aasias. Pikemalt aga kirjutaks viimase aja ühest suuremast looduskatastroofist, mis toimus Kagu-Aasias. 26. detsembril. Tegemist pole mitte ainult viimase aja ühe suurima loodusõnnetusega, vaid ühe suurimaga läbi aegade. India ookeani ranniku äärseid riike tabanud maavärina ja hiidlainete tagajärjel on tänaseks kinnitatud andmetel hukkunud üle 165000 inimese
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on
annaabi.ee 
