räimi, kilu ja meripühvleid. 3)Eluviis: Nolgus koeb talvel novembrist veebruarini. Emaskala koeb kivide vahele kokkukleepunud kämbu marjateri ja isa valvab marja koguaeg kannatlikult. Kogu selle arenemise aja. Ta toetab end marjale ja õhutab seda, liigutades oma suuri uimi. Isanolgus ajab minema marjasöödikud ja kõrvaldab halvaks läinud materjali. Koorunud vastsed hõljuvad algul vees. Varsti aga laskuvad merepõhja. Nolguse eluiga võib olla kuni 10 aastat. Ta ei kuulu looduskaitsesse. Linask 1)Välisehitus Linask on paks ja ümar kala. Ta keha katab tugev ja läbipaistev marrasnahk. Tavaliselt sõltub ta värvus tema elupaigast, kuid tavaliselt on ta olliviroheline. Tal on mettalse läikega küljed, aga kollakasrohelised. Tavaliselt on linaski kehapikkus 15-30 cm. 2)Toitumine: Linask on väga vastupidav kala. Arvatakse et ta suudab olla söömata kuni 8 kuud. Linask sööb peamiselt selgrootuid
elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Mõisted ja omavaheline seos 2. Looduskaitse ajalugu (igas etapis paar olulist aastaarvu!) a. I ettevalmistav etapp (looduskaitsest ei teatud midagi; ressursi kaitseks; 1297 – Eesti looduskaitse algus ehk metsaraie ohjeldus Eesti saartel; Rootsi metsaseadus laienes eestisse) b. II kujunemise etapp (Teadus tungib looduskaitsesse; jaht muutus rek. harrastuseks, linnuvaatlus) c. III laienemise etapp (Teaduse osatähtsuse tõus looduskaitses; RP moodustamise algus; tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel) d. IV rahvusvahelistumise etapp (ilmusid esimesed looduskaitse ajakirjad; 1913 I rahvusvaheline teaduskonverents Bernis) e. V tsentraliseeritud juhtimise etapp (spetsiaalsed rahvusvaheliste looduskaitse organisatsioonide loomine; koolitati riiklike looduskaitse spetsialiste) f
Eristatakse õhu, vee, mulla, ja joogivee kaitset. 2. Looduskaitse ajalugu 2.1. Ettevalmistav etapp · Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest. · Eestis olid paljud puud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad -pühad paigad. Jahi- ja kalapüügipiirangud, ehituspuu raiekeeld linnade läheduses. 18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisaparke. 2.2. Kujunemise etapp · Teadus tungib looduskaitsesse · Esimeste organisatsioonide ja kaitselade asutamine · Võeti kasutusele looduskaitsealased oskussõnad 2.3. Laienemise etapp · Tõuseb teaduse osatähtsus looduskaitses · Tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel · Rahvusparkide moodustamise algus · 1910 asutati Vaika Linnukaitseala esimene looduskaitseala Eestis. 2.4. Rahvusvahelistumise etapp · Hakkasid ilmuma esimesed looduskaitse ajakirjad
vallavalitsuse töötajaid, Karula rahvuspargi töötajaid ning kõiki tublisid küsitluses osalenuid. Minule teadaolevalt pole vastaval teemal uurimistööd Karula rahvupargi elanike kohta läbi viidud. Karula rahvuspargi kohta on olemas kaks vähesel määral teemat sisaldavat, kuid teise eesmärgiga valminut tööd. Need on: · Leetma, Kadri. 1999. Kombed, keel, identiteet, traditsiooniline elulaad ja suhtumine looduskaitsesse Karula rahvuspargis (Aruanne). Võru Instituut. · Tomson, Pille. 2005. Karula rahvuspargi ala asustuse kujunemine (Referaat). Tartu: Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 4 1. KARULA RAHVUSPARK 1.1 Ajalugu ja asukoht Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul, keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud alal. Rahvuspargi pindala on
annaabi.ee 
