http://www.paganamaa.edicypages.com/paganamaast, Paganamaa maastikukaitsseala VANAPAGANA JÄLJEHAUD Paganamaa omapäraks on muistenditega seotud piklikud järsuveerulised sulglohud. Ilmekaimad neist on lähestikku asuvad kolm ,,Vanapagana jäljehauda". Läheduses asuvad veel Tammistlump, Sikasuu, Valgesuu ning Kurõsuu. Kaugemale jäävad Vareslohk, Ubahaud, Sabasuu, Kunnalump ning edasi Linnõjärve, millest on aegade jooksul saanud mändidega kattuv madalsoo. Võrumaa looduskaitseobjektid, Paganamaa maastikukaitseala ,,Vanapagana jäljehaudede" läbimõõdud on 50-100 m ja sügavused 15-20 m. Veergude kallakus ulatub kuni 25 kraadini. Selliste sügavate nõgude teket seletatakse mandrijää sulamise aeguosaliselt setteisse mattunud irdjääpangastega, mis jätsid sulades enda asemele langatusaugud. Varasematel aegadel põsinud nende põhjas vesi. Paganamaa maastikukaitseala Jäljahaudade ümbrus on olnud vanasti lage ja piklikud lohud ise meenutanud kõrgemalt
Seetõttu on oluline pideva kaitse ja kontollli olemasolu. Kasutatud kirjandus 1. Järvet, A., Kask, I., 1998. Eesti maastikuline liigestus. Eesti Loodus 2. Vaheldusrikas Karula maastik A. Järvet http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/maastik.html 3. Karula mäenimede süsteemist E.Saar http://www.eki.ee/nimeselts/txt/bo04032.htm 4. Karula Rahvuspark http://matkarajad.maaturism.ee/index.php 5. Valgamaa looduskaitseobjektid http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=371317/valgamaalooduskaitseobjek tid+UUEM.pdf 6. Lõuna- Eesti kõrgustikud ja nõod http://www.estonica.org/est/lugu.html? kateg=2&menyy_id=606&alam=69&leht=6 7. Kõrgustikud http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002946 8. www.karularahvuspark.ee
Vooremaa Maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=215 Asub Jõgeva maakonna Palamuse - Tabivere valla ning Tartu maakonna Tartu valla maadel. Loodud 1964.a., üldpindala 9932 ha ehk 9,6 % voorte levikualast Eestis. Kaitsealal asub 18 selgekujulist voort, valdava pikkusega 2,5 kuni 5 km, lauisega 0,5 kuni 0,8 km ning kõrgusega 20 kuni 40 m. Maastikukaitsealal asub 8 järve. Looduskaitseobjektid: 1. Luua park. Üldpindala 15,2 ha, inglise stiilis, dendroloogilselt huvipakkuv. Euroopa lehis (kõrgus - 30,5 m, ümbermõõt 4 m). 2. Luua arboreetium (dendropark). Pindala 8,5 ha. Kasvab ligi 800 erinevat taksoni puud- põõsast. 3. Künnapuude loodusliku leviku ala, pindala 0,7 ha. Künnapuu on "Punase raamatu" valge lehel. 4. Haljasalad Nigula, Udu ja Tutika talu maade. Kasvab ligi 300 taksoni ilupuud-põõsast. 5. Põõsaskaskede ja kääbuskaskede kasvuala Udu talu maadel
tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Tulenevad looduskaitseseadusest. Eesti seadusandluse kohaselt on vähemasti 75 nähtust, mis võivad kitsendada maa-ala kasutust. Nendeks on kõikvõimalikud veekogude piiranguvööndid, looduskaitseobjektid, sanitaarkaitsealad, maardlad, teede, trasside, liinide, kultuurimälestiste jms kaitsevööndid. Natura alad jne. Keskkonnaalased kitsendused kehtivad ka kinnisomandile (planeeringute kitsendused), loodus- ja veekaitselised kitsendused jne. Kitsenduste tõttu saamata jäänud omanditulud kompenseeritakse. Kitsendused, et tagada maastike ning eluslooduse piisav kaitse, vältida elupaikade killustumist, reostust jne.
annaabi.ee 
