Nümfid Vana-Kreekas olid nümfid inimese suurused loodusjumalad, kes suudavad vaid käeviibutusega luua uhkeid lilleaasu või päästa merehädalisi. Samuti arvati , et nad suudavad avada värava elulätte juurde. Kes aga sellest lättest joob saab surematuks, kuid nümfid avasid vastava värava vaid siis, kui nende kaaslane tapeti. Kõik nümfid, olgu siis mere-, jõe- või metsanümfid olid noored, õrnad, kaunid ja meelad. Ka oli neid raske tabada ja nende kavalus oli võrdne vaid nende metsiku poolega
Achilleus oli müütiline vanakreeka kangelane, kes osales Trooja sõjas. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel. See oli Kreeka mütoloogias 12 peajumala elukoht. Olümpia oli Peloponnesosel asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisi olümpiamänge. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nümfid olid kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Saatürid olid olendid, kellele enamasti omistati mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Titaanid on kreeka mütoloogias Gaia ja Uranose liidust sündinud jumalasugu. Kükloobid hiiglased, kelle ainus silm asus otsaesisel. Tartaros oli vanakreeka mütoloogias allmaailm. Algselt valitses seda Kronos, pärst Hades. Pandora laegas tundmatu sisuga keelatud asi. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_m%C3%BCtoloogia http://www.miksike
Alles hilisel Rooma ajal seostati muusadega kindlad alad: Erato kaitses lüürikat e. armastusluulet Euterpe flöödimängu, üldse muusikat Kalliope eepilist luulet Kleio ajaloolist kirjandust, ajalooteadust Melpomene tragöödiat Polyhymnia laulu ja muusikat Terpsichore tantsu Thaleia komöödiat Urania astronoomiat. 3. Nümfid Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Nümfid: Drüaadid, Najaadid, Nereiidid, Okeaniidid, Oreaadid, Limoniaadid, Limiaadid, Napaea. 4. Hoorid ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lilleja viljajumalused: Thallo õitsemis, Auxo kasvu ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja
poolt ainuõigeks. Hiljem on lisandunud ka ruti tekstid, mis otsetõlkes tähendavad õpetust "nii on kuuldud" ehk teisisõnu targematelt inimestelt kuuldud õpetused. On olemas ka smriti õpetused, mis taaskinnitavad ruti tekste. Otsetõlkes võib nende kohta öelda: "see, mida mäletatakse". Smriti tekstide hulka kuuluvad ka hindude pühad eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata". Veedade usundit iseloomustavad loodusjumalad ja jumalannad, näiteks Rudra ja Indra. Kuna Indias on pikka aega eksisteerinud kastisüsteem, on just usk aidanud madalama kastielanikel kergemini toime tulla. Hindud usuvad igavesse hinge, mis sünnib ümber mitmel korral ja mitmel kujul vastavavalt universumis valitsevale karma seadusele. Karma on lihtsalt hindude eluseadus: ainult seda järgides jõuab ümbersünnini. Seega on hinduism usk, milles tuleb järgida Karmat, et jõuda mokani (Moka
Sõjajumal oli Ares, kelle kultuspaik Ateenas oli areopaag. Kreeklased Arest ei armastanud. Ares oli ka abielupetja. Jumalate sepp oli Hephaistos, kes oli ainuke inetu jumal. Ta on ainuke jumal, keda kujutati ette tööd tegevana. Hermes oli karjajumal, jumalate käskjalg, õnnejumal ning varaste jumal.Hermese kultusesammas oli herm (falosse kujuline tulp). Allilma ja surnute jumal oli Hades. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi. Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes jagunesid elupaiga järgi liikidesse. Aastaaegu kehastavad jumalannad olid hoorid. Kunstide kaitsjad olid muusad. Palju oli kangelasi e heeroseid (Herakles, Achilleus). Heeroste kultus sai alguse esivanemate austamisest. Heerosed olid pooljumalad. Ktoonilised jumalad olid seotud maapõue ja taimekasvuga (Hades, Gaia, Pluton. Tontide ja nõidustega oli seotud Hekate. Dionysos on pärit Väike-Aasiast. Algselt oli ta viljakusjumal, hiljem veinijumal
Ta lasi kõik sisse aga välja ei tohtinud ta lasta kedagi. Teda oli kerge koogitükiga uinutada. Cerberuse äratoomine oli Heraklese 12. vägitegu. .Paan oli kitsekarjuste ning lamburite jumal. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Paani kujutati üsna inetuna:kitsejalad,kitsepea ,-sarved. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti Ta põhjustas tihti segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. .Nümfid on väiksemad loodusjumalad. .Kentaurid olid pool hobused-inimesed, nad olid metsikud olevused, pigem loomad kui inimesedÜks neist tuntud kõikjal oma headuse ja arukuse poolest- Cheiron .Kükloobid olid ühe silmaga hiiglased
Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit pilliroost vilepilli. Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfisse, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud. Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. · Nümf Nümfid on väiksemad loodusjumalad. · Kentaur Kentaurid olid pooleldi inimesed, pooleldi hobused. Enamasti olid nad metsikud olevused, rohkem loomad kui inimesed. Siiski oli üks neist Cheiron tuntud kõikjal oma headuse ja arukuse poolest. · Kükloop Kükloobid olid hiiglased, kellel oli vaid üks silm otsaesisel.
kunstile. 62. Interjöör siseruum, selle kujundus, sisevaadet kujutav maaliteos. 63. Eksterjöör välimus, väliskülg. 64. Voluut rullis, spiraalikujuline ehismotiiv joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm. ( rohkesti barokis). Lehtedest, väätidest jt. taimeornamendi osadest koosnev spiraalne rull. 65. Kolonnaad sammastik, sammaste rida või sammaskäik. 66. Nümf vanakreeka mütoloogias ilusa neitsina kujutletav haldjas või loodusvaim. Väiksemad loodusjumalad, kes veetlevate noorte neidudena veedavad looduse keskel aega ringtantsu, laulu ja mänguga. Tõid õnnistust ja viljakust aga võisid ka saada inimestele ohtlikuks. 67. Sedööver meistritöö, keskajal tsunftides töö, mis tuli esitada meistrikutse saamiseks. 68. Puto lapsingel, lapsefiguur maalis v. skulptuuris, plutod erinevad dekoratiivsete rühmadena, sageli tiivulistena. 69. Tahvelmaal teosed on loodud puit, metalltahvlile, lõuendile vms. / lõuendile,
Jumalate üle valitses Zeus oma naise Heraga. Teiste jumalate ja jumalannade hulka kuuluvad: armastusjumalanna Aphrodite, päikese-, muusika- ja valgusejumal Apollon, sõjajumal Ares ja tarkusejumalanna Athena. Muistsed kreeklased ehitasid oma jumalate auks templeid, kus neile toodi ohvriks toitu, veini ja mõnikord elusloomi. Rikastel peredel oli oma majas pühamu vähematele majajumalatele. Nümf: on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad Tempel: (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud.
Ateena on kaitsejumalanna ning tarkuse- ja sõjajumalanna. Koldetulejumalanna oli Hestia, kes oli kodukolde kaitsja, ta oli neitsilik jumalanna. Sõjajumal oli Ares, kes oli ka abielupetja. Jumalate sepp oli Hephaistos, kes oli ainuke inetu jumal. Ta on ainuke jumal, keda kujutati ette tööd tegevana. Hermes oli karjajumal, jumalate käskjalg, õnnejumal ning varaste jumal. Allilma ja surnute jumal oli Hades. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi. Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes jagunesid elupaiga järgi liikidesse. Palju oli kangelasi, kes olid pooljumalad (Herakles, Achilleus). Jumalaid austati ohverdamisega. Jumalate suhtes pidi käituma sündsalt. Ohvrid sõltusid jumala isikust. Ohvriloomadel põletati spetsiifilisi osasid (liha jäi inimestele). Jumalatele lauldi ülistuslaule. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist. Püha tseremoonia oli jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve
võis olla totemismi jäänuk, kuid tõenäoliselt oli see lihtsalt sümboolne tegevus. Isegi kui totemistlikud riitused ning uskumused kaotavad oma esialgse tähenduse, võib tootemloom säilitada oma loomse kuju. On öeldud, et mitte ainult üksikuid loomi, vaid kõiki vastava liigi esindajaid peeti konkreetsetes nomostes pühaks. Nende kohta kirjutas prof. Wiedemann: "Loomi ei jumalustatud, pigem arvati, et nad on jumalate erilised soosikud". Aga see oli juba hiljem. Loodusjumalad. Egiptuse usund ei jäänud peatuma nomoste usundi staadiumil, kus antud piirkonna peremeesteks olevate jumalate kultus oli tihedasti seotud muistsete fetisistlike kujutlustega. Tekkisid ka kogu Egiptuse jumalad, kes kehastasid looduse põhijõudude: taeva-, maa- ja veejumalad. Hetkel, mil see looduse põhijõudude kultus välja kujunes, polnud Egiptuse seiskuvas ühiskonnas veel kadunud matriarhaadi igandid. (Tuleb märkida, et matriarhaadi igandid olid Egiptuses väga püsivad.
annaabi.ee 
