tegemist ei loeta majandustegevuseks ega ettevõtluseks. (,,Keskkonnaõigus" Hannes Veinla, Tallinn 2005, l k 240 -241.) https://www.riigiteataja.ee/akt/13099940#para10l g1 Looduskaitseseaduse § 18 alusel on võimalik ka toetuse taotlemine niitude hooldamiseks: § 18. Loodushoiutoetus (1) Kaitseala, hoiuala või püsielupa iga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse -eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks makstakse lood ushoiutoetust. (2) Loodushoiutoetust on õigus taotleda kinnisasja va ldajal. (3) Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra ning nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad kehtestab keskkonnaminister määrusega . (4)Loodushoiutoetust ei maksta : 1) kui tööde tegija ei täida toetuse saamiseks sõlmitud lepingut või loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele, 2) kui tööde tegija esitas loodushoiutoetuse taotlemisel valeandmeid,
loodusväärtustest on alati olemas olnud. Looduskaitse korraldamiseks vajalik teave on läinud järjest täpsemaks ning põhjalikumaks. Kõigil looduskaitseametnikel on olemas parim teave nende tööpiirkonna kohta. 4 Kaitsekorraldusliku meetmena väärivad nimetamist ka toetused maaomanikele, kelle valdustes asuvad kaitset vajavad loodusväärtused. Nii hakati aastal 2001 Keskkonnaministeeriumi poolt maksma loodushoiutoetust pool-looduslike koosluste hooldajatele. Võrreldes lähiriikidega on Eestis Natura alasid märgatavalt rohkem. Kui Eestis on Natura 2000 loodusaladega kaetud 16,5% maismaast, siis näiteks Rootsis on see arv 13,7%, Soomes 12,7%, Lätis 11% ja Leedus 9,9% maismaast. Meil on hea end just nimetatud riikidega võrrelda, sest kuulume Euroopa Liidu mõistes nendega ühte looduskaitselisse regiooni boreaalsesse regiooni
tegemist ei loeta majandustegevuseks ega ettevõtluseks. 15 15 https://www.ri i gi teataja.ee/akt/13099940#para10l g1 11 Looduska itseseaduse § 18 alusel on võima lik ka toetuse taotlemine niitude hooldamiseks: § 18. Loodushoiutoe tus (1) Kaitseala, hoiuala või püsie lupa iga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse -eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks makstakse lood ushoiutoetust. (2) Loodushoiutoetust on õigus taotleda kinnisasja va ldaja l. (3) Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra ning nõuded toetuse maksm iseks ja toetuse määrad kehtestab keskkonnaminister määrusega . (4)Loodushoiutoetust ei maksta : 1) kui tööde tegija ei täida toetuse saamiseks sõlmitud lepingut või loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele, 2) kui tööde tegija esitas loodushoiutoetuse taotlemise l valeandme id,
ainelisest rahvakultuurist rääkimata. Pärandkooslusi saab säilitada vaid pideva väheintensiivse majandamisega. Ent nende hooldamine ei ole majanduslikult kuigi tulus. Looduskaitsele ja põllumajanduslikule keskkonnale mõeldud vahendite jagamiseks on võimalik välja töötada erinevaid toetusskeeme. Eestis on loodud riiklik toetuste süsteem eesmärgiga katta kaitsealade rohumaadel majandavatele maaomanikele piirangute tõttu saamata jääv tulu. Loodushoiutoetust haldab keskkonnaministeerium ja seda antakse eri tüüpi pärandkoosluste hooldamiseks ja taastamiseks. Toetatavate tegevuste hulgas on karjatamine, niitmine, puurinde liituvuse vähendamine, võsaraie ning aia ehitamine karjamaa ümber. Toetuse saaja kohustub järgima ettenähtud majandamisviise, mille eesmärk on rohumaa ökoloogilise seisundi parandamine.(Kukk, T., Sammul, M. 2003) Euroopa rohumaade kadumine ohustab Euroopa bioloogilist mitmekesisust mitmeti
taastamisele ja hooldamisele. Praegu hooldatakse Eestis ligikaudu 2500 ha loopealseid ja 650 ha puisniite, mis on aga liiga väike pindala, et tagada nende säilimine. Piirangutega seoses saamata jäänud tulu ja hooldamisega kaasneda võivat lisakulu hüvitatakse poolloodusliku koosluse hooldajale makstavate toetustega. Täiendavalt finantseeritakse investeeringuid ning toetuste administreerimist. · Loodushoiutoetus Loodushoiutoetust makstakse PLK-de taastamiseks ja karjaaedade ehitamiseks kõikidel kaitstavatel loodusobjektidel ja PLK-de hooldamiseks väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvatel kaitstavatel loodusobjektidel. Toetuse maksmine on reguleeritud keskkonnaministri 01.06.2004 määrusega nr 62 ,,Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad". Taastamiseks antava toetuse määrad on vahemikus
on Euroopa Komisjoni teavitanud ja aladest, millel on looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohaselt Euroopa Komisjoni seisukohast üleeuroopaline tähtsus. Loodushoiutoetus ja vajalik tegevus kaitstaval loodusobjektil: (1) Makstakse kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks. (2) Loodushoiutoetust on õigus taotleda kinnisasja valdajal. Kaitsekohustuse teatis: Kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vms sisaldava või selle piiresse jääva kinnisasja omanikule väljastatav teabedokument, mis sisaldab seal kehtivate kitsenduste loetelu. Isend: Igas arengujärgus loom, taim või seen või taime või seene äratuntav osa. Liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava: Koostatakse I kaitsekategooria liigi kaitse korraldamiseks; kaitsealuse liigi soodsa seisundi tagamiseks; liigi ohjamiseks, kui liigi
annaabi.ee 
