absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 300400m. Lavamaa e. platoo määratlemine on suhteline. Üldjuhul peetakse platoo all silmas ümbritsevast kõrgemal asuvat tasase reljeefiga ala, mille absoluutsed või suhtelised kõrgused jäävad vahemikku 150 300 m. mõnikord liigendavad lavamaad vooluveetekkelised sügavad orud. Loodusgeograafiline asend kirjeldab mingi koha asendit koordinaat teljestiku, ilmakaarte ja naabrussuhete kaudu. Kõige levinum on määratleda loodusgeograafiliste asendit mandrite kaudu. Millisel mandril, millises osas antud piirkond asub. Maastik ruumiline üksus, mis kujuneb loodustegurite ja inimtegevuse mõjul ja omandab eripärased tunnused ja ilme. Madalik tasane ala absoluutsete kõrgustega 0200 m. Madalmäestik absoluutsed kõrgused kuni 1000m Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi (regiooni, piirkonna, riigi, asula jms) asend oluliste selle territooriumi majanduslikku arengut mõjutavate tegurite suhtes
Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nn. osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks. HÜDROSFÄÄR Veereziim - vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis on tingitud loodusgeograafiliste omadustega ning kliimatingimustest. Maailmameri - katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri. Rannaprotsessid Rannavall rannajoonega paralleelsed ja selles kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. Järskrannik - järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik - lauge reljeefiga rannik
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste likumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutavad jõud.. 84. Jõe veereziim on jõe vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis on tingitud jõgikonna loodusgeograafiliste omadustega, esmajärjekorras kliimatingimustest. Soojakliimaga aladel mõjutavad jõe veereziimile peamiselt sademed ja aurumine. Külma- ja paraskliima aladel aga mõjutab ka oluliselt õhutemperatuur.Eesti jõgede veereziimi iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb
). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. Üks vanimaid geograafia harusid on maadeteadus. See käsitleb Maad piirkondade, s.o. mandrite, looduslike regioonide, ka riikide ja nende osade kaupa. Maadeteadus kujutab endast sünteetilist eriteadust, mis uurib riiki või mingit muud geograafilist üksust kui teatud suurusjärku looduslik-sotsiaalset süsteemi
annaabi.ee 
