Karl Ristikivi Romaanikirjanik, proosakirjanik. Paistab silma optimistlik elutunnetus, huumor, ergas 1912-1977 Kaastööd: "Lasteleht", "Laste loodusetaju ja hea keelekasutus. Teemad: vabadus, Rõõm", "Mäng ja Töö". kodu- ja isamaaarmastus, ühtehoidmisvajadus, headus, omakasupüüdmatus ja suuremeelsus. August Mälk Proosa- ja näitekirjanik. Ergas loodusetunnetus, Inimeste ja looduse suhted. 1900-1987 PERIOOD: "Sula" 1956-1991 Iseloomustus: Lastekirjandus hakkas järk-järgult vabanema sotsiaalpedagoogilise õppevahendi rollist. Majandusli esimesed elukutselised lastekirjanikud. Lasteluule osakaal kasvas. On eesti lastekirjanduse üks vil lasteluule kõrgperiood. Tõusis esile uus põlvkond lastekirjanikke. Fantaasiakirjanduse taasteke. Ol rahvaidentiteedi ja keskkonna säilitamine
· 1919.a Tule tule unekene (Rahvaluule) · 1926.a Üle vee (J. Liiv) · 1934.a Sind surmani (L. Koidula) · 1935.a Eesti muld ja eesti süda (L. Koidula) · 1946.a Laul, helise (P. Rummo) · 1961.a Lävel (E. Niit) 5.2 Cyrillus Kreek Cyrilliys Kreegi looming paistab silma oma zanrilise mitmekülgsusega. Suurem osa Kreegi loomingust, nagu ka Mart Saare puhul, on välja kasvanud rahvaviisidest. Neid mõlemaid ühendab ka range vorm, sügav tõsidus ja põhjamaiselt karge loodusetunnetus oma teoste loomises. Kreek on terve oma elu olnud väga pühendunud rahavaviisidesse. Ta on ka esimene eestlasest helilooja, kes rahvaviisi ainelisi trükleid koostades on arvestanud viiside territoriaalset kuuluvust. Erinevalt Mart Saarest ei olnud Kreeksuuremat sorti improviseerija. Talle meeldis komponeerida pikkadel jalutuskäikudel ja kõik hiljem kodus kirja panna. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid
Quattrocento nn kõrgrenessanss, ca 1400-1500. a. radiaalne kiirjas. regulaaraed põhiolemuslikult formalistlik aed või stiil, millega tihti ühinevad sümmeetria, teljeline ja rõhutatult arhitektooniline ehitiste ning ruumi kasutus. renessanss (pr. renaissance uuestisünd) arhitektuuris ja kunstis stiil, milles leidub gooti ja kreeka-rooma - st antiigi - elemente. Teiseks nurgakiviks oli loodus ja arenenud loodusetunnetus. rokokoo (pr.) baroki dekoratiivne hilisstiil arhitektuuris ja dekoratiivkunstis, tekkis 18. saj ning saavutas õitseaja Prantsusmaal Louis XV ajal. Rokokood iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika. romantism suund ja stiil Euroopa rahvaste kultuuris 19. saj I poolel. rondeel (pr. rondelle) ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak (pr. toile)
(,,Ilmar...",18.01.09) 2.6. ,,Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 2004. aastal ilmunud koondkogu. Teos annab Laabanist terviklikuma pildi kui kunagi varem. Klassikalisele ,,Ankruketi" kogule eelneb seekord tsükkel algusaastate luulest ja ,,Rroosi Selaviste" mitte-terad, eesti luule ajalugu, anagramm-portreed ja, limerikud ja nastiksõnad on saanud tublisti täiendust. Ent põhimõtteliselt on kõik samaks jäänud.(Vaiksoo,2005) Kogus avaldub ka Laabanile nii omane erk loodusetunnetus, mis sageli seotud sürrealistliku esteetikaga. Kuid loodus ise pole kunagi sürrealistlik, loodus ise on alati realistlik, ehkki võib mõjuda muinasjutuliselt, luuleliselt, sürrealistlikult. Tsivilisatsioon ja inimsuhete maailm on sürrealistlikud ja muinasjutulised, ehkki enamasti peegeldub see meie teadvuses argise ja proosalise realismina.(Vaiksoo,2005) Laabanil on üks tore limerik: Üks talueit Vana-Kuustes
Ka pattulangemine tõlgendati ümber. Inimese kontseptsioon muutus dünaamiliseks, st ta võis oma positsiooni muuta. Inimene saab kõrge positsiooni, kui saab kõrge hariduse nn studia humanitatis. Kirjanduse põhikontseptsioonid, mis seotud ruumi, aja, looduse, naeru, relatiivsusega. Keskaja ruum oli idealiseeritud ruum. Dante ruumitelg oli vertikaalne Jeruusalemm ja põrgulehter asusid all; keskel asus kurat, temast ülal purgatoorium, sellest kõrgemal paradiis ning jumal. Loodusetunnetus muutus Petrarca käsitluses. Tema kuulus kiri kogumikust ,,Kirjad tuttavatest asjadest" räägib sellest, kuidas ta reisib ühele mäele Provence'is. Ta matkab mäe tippu ning imestab maailma üle. Renessansikirjanduses on tohutu hulk loodusele pühendatud teoseid. Dante kirjeldas metsa koledana, G. le Goff kirjutas, et lindpriid elavad metsas, kuid Ariosto ,,Raevunud Orlandos" sõidavad rüütlid meelega metsa, kuna see on täis metsikust ja salapära. Aeg muutus hinnaliseks, 13
vennale, kelle oli hukanud armastus hetäär Doricha vastu. Seda luulet kanti ette soololauludena lüüra saatel. Sappho lõi ka pulmalaule (epitalaamione), mida esitas koor. Pulmalaulud lähtuvad rahvaluule eeskujust ja olid arvatavasti pühendatud neidude sõprusringist lahkujaile. Sappho rahvalaulupärasele, lihtsas keeles luulele on omased isiklikust elamusest johtuv tundesügavus ja siirus, väljendusjõud ja ilu, jõuline loodusetunnetus ning kõlavus. Ta suutis luulega vahendada kõiki tundevarjundeid, eriti õnne, igatsust ja südamevalu armastatu pärast. Sappho kirjutas aioolia stroofivorme (tuntuim on Sappho stroof). Tema luul koguti üheksaks raamatuks. Säilinud on katkendeid ja kaks tervikluuletust, mille kohta on papüüruseleidudest saadud väärtuslikke tekstitäpsustusi. Antiikajal austati Sapphot kui kümnendat muusat. Catullus ja Horatius matkisid teda
annaabi.ee 
